Majandus

Maavarade poolest rikas ei ole. On kruusa, liiva, looduslikku kivi, natuke on isegi naftat ja maagaasi, kuid eelkõige on energiaallikateks siiski vesi, tuul ja päike.
Merst saadakse ja tehakse soola (Pag, Ston).

MAJANDUSE alustalad on turism, põllumajandus - vein, oliivid ja puuviljad.

Põllumajanduslikku maad on kokku 3,15 mio ha, millest ca 2 mio on põllumaa ja ülejäänu karjamaa, tiigid, kalandus. Kuna riigis valitsevad niivõrd mitmekesised kliima-, reljeefi ja pinnasetüübid, on võimalik väga mitmesugune tootmine: töösstustaimedest viinamarjadeni, kontinentaalsetest köögi- ja puuviljadest vahemerelisteni. Riik katab omatoodanguga vajadused vilja ja suhkru osas, samuti tööstustaimede osas. Viinamarjade osas on see maa, kus kasvavad nii kontinentaalsed kui vahemerelised sordid. Veinimägesid on 58 000 ha, millest toodetakse ca 1,4 mio hektoliitrit veini aastas.
Omaduste poolest loetakse Istria poolsaare oliiviõli maailma väärtuslikeimaks ja enimkroonitud -auhinnatud oliiviõliks. Horvaatias toodetakse aastas ca 50 000 hektoliitrit oliiviõli aastas.

Loomakasvatuses on ühtviisi heal järjel nii veise-, sea-, linnu- kui lambakasvatus. Maailmakuulsateks toodeteks koos piirkonna märgistusega on salaami Slvonski Kulen, dalmaatsia ja istria õhu käes kuivatatud liha Pršut ja Pagi saare juust.
Boškarini veist e Istria veist kasvatatakse veel vaid Horvaatias. (Härja moodi loom, keda kasutati nii kündmisel, piima kui liha saamisel. Oli 90ndatel väljasuremisohis, ca 100 isendit vaid, nüüd on ca 3500). Gurmeerestoranides kõrges hinnas.

Kalandus ja kalatööstus on rannikualade rida. Püütakse nii mere- kui mageveekala, viimase kogused on muidugi kordades väiksemad. Merekaladest domineerivad nn sinised kalad (sardiinid, makrell), ca 1/5 läheb valge kala arvele, samamoodi karbid ja molluskid. Siseveekogudes kasvatatakse karpe ja forelle.

TÖÖSTUS

Varem, Jugislaavia jal,  olid olulisemad tööstusharud siin töötlev tööstus, nafta ja gaasitööstus ning laevaehitus. Uutele majanduspõhimõtetele ülemineku ja ka kodusõja abil kadusid mitmed ettevõtted. See kõib eelkõige tekstiilitööstuse, naha-, metalli- ja puidutööstuse kohta. Mõned tööstusharud on aga suutnud tänaseni positiivseid tulemusi hoida. Juhtivateks tööstusharudeks on tän toiduainetetööstus, keemia- ja naftatööstus. Eksportijatena on kõvemad tegijad mineraalõlid (11,8 %), sõidukite tootmine (11,2%), keemiatööstus (8,3%), toiduainetetööstus (8,1 %), elektroonika (7,8 %), masinaehitus (6,3 %), metallitooted (6,1%), farmaatsiatooted (4,2 %), tekstiili- ja rõivatööstus (2,9 %), puit ja puitu töötlev tööstus (3,4 %)

Energiasektoris tuleb ca pool hüdroelektrijaamadelt, ülejääk soojuselektrijaamadelt. Elektrist osa müüakse välja. Maagaasi ja naftat oma maa vajadusteks ei piisa - oma nafta katab ca 25% maa vajadusest, oma maagaas ca 65 %.

Teedevõrk: 29 333 km erineva kattega teid, sellest 1 563 km kiirteid. Kagu-Euroopa parim teedevõrk. Esimene kiirtee Zagreb-Karlovac avati juba 1972. Suurem osa nii reisijate kui kaupade transpordist käib mööda maanteid. Raudteid on 2726 km, tähtsamad sõlmpunktid Zagreb ja Vinkovci.
Rannikul on ca 350 sadamat ja dokki. Rahvusvahelisteks sadamateks on Pula, Rijek, Zadar, Šibenik, Split, Ploce ja Dubrovnik. Rijeka on neist kõige suurema rolliga. Laevaliinid ühendvad nii saari rannikul kui ka Itaaliaga.