Horvaatia kööki iseloomustab maitserohelise rohkus. Horvaadid armstavad väga kalmaari- ja krevetitoite. Aadria merest püütud kala ja krabi peetakse parimaks maailmas.
Pagi saarel valmistatud kitsepiimast juust ei jää oma kvaliteedilt alla kõrgeklassilistele prantsuse omadele.
H köök on väga erinäoline - rannikualade söök erineb mägede ja orgude omast sootuks.
Pärast iseseisvuse taastamist hakati korrladama kulinaariafestivale, kus demonstreeritakse vaade traditsioonilste toitude valmistamise võtteid. Tüüpilisi horvaatia köögi hõrgutisi saab maitsta kohtades nimega "gostionoje" või "gostionica", väikesed kõrts-restoranid. "Slasticama'des saab mekkida kohvi, värskete puuviljadega jäätist ja mitmesuguse täidisega - isegi kastanitäidisega - pirukaid.
Rannikul domineerib kala. Kalarestoranid riblji restoran on eriti populaarsed turistide seas. Kuna kala tuuakse otse merelt ja on vahepeal külmutamata, on see väga kvaliteetne.
Mägistes piirkondades armastatakse väga õhukesteks viiludeks lõigatud kuivatatud sealiha prsut, tallelihapraadi janjetina ja mereande.
Üks eripärasemaid Horvaatia roogasid on praetud talleliha Cresi saarelt - kuna sealsetele karjamaadele puistatakse soola, on ka talleliha erilise soolase maitsega.
Orgudes asuvates külades pakutakse külalisele kindlasti teravamaitselist guljaššikartulitega ning erinevaid linnuliharoogasid.
Põhja-Horvaatia köögile on suurt müju avaldanud Austria-Ungari aeg. Seal armastatakse praetud kalkuni-, hane- ja pardiliha. Tihtipeale küpsetatakse liha maisitaignas.
Istra poolsaarel valmistatakse palju roogasid ulukilihast j seentest (suured metsad). Selle piirkonna restoranides saab maitsta ka trühvleid. Populaarne on kitsepiimast juust paski sir Pag saarelt. Juustu leotatakse oliivõlis, et see kauem säiliks. Õli annab kitsejuustule omakorda omapärase maitse.
Maiustustest on kõige hõrgumad kohupiima ja hapukoorega rullbiskviit (strukli) ning pähkli- ja moonipirukad.
Horvaatia veinivalmistamise traditsioonid on 6000 a vanad. Tänapäeval on riigis registreeritud ca 700 veinisorti, neist 76 peetakse eliitveinideks (Vrhunsko, Cuveno). Rannaäärsetel aladel armastatakse punast veini nagu Teran, Merlot, Kabernet, Opoplo, Plavac, Dingacpostup.
Valgetest veinidest on populaarsemad Malvazija, Pošip, Pinot, Kujundžuša, Žlachtina, Muskat.
Mandriosas juuakse järgmisi veine: Rizling, Graševina, Burgundac, Traminac.
Mapiirkondades valmistatkse maitsvaid koduveine (domace vino).
Paljudes kohtades juuakse kohaliku lauaveini lõunasöögi juurde. See on odav ja väga kvaliteetne. Rannaäärsetes regioonides juuakse janu kustutamiseks mägiallikaveega lahjendatud veini (bevanda), sisemaal aga mineraalveega lahjendatud veini (spicer).
Kangematest jookidest on populaarsemad ploomiviin ja viinamarjaviin rakia.
Õllelgi on oma koht - Horvaatias valmistatavat Tuborgi ja Karlovacko õlut juuakse terves maailmas.
- Arbuusid on siin prisked, magusad ja mahlased. Nad kasvavad igaühe tagaaias ja neid müüakse iga maja ees tänaval, veel värskest korjest pisut mullased
- Ajvar on erkoranž külmkaste punastest paprikatest ja baklažaanist
- Austrid on siin pirakad ja tõeliselt värsked, kui need karbid ainult lihtsamini lahti tuleksid.
Blitva ehk lehtpeet, kergelt praetuna koos keedukartulite ja küüslauguga, käib pea iga Horvaatia eine juurde.
Breskvice ehk virsikukujulised koogikesed näevad tõeliselt ilusad ja rõõmsad välja. Ideaalis võiks kasutada looduslikke toiduvärve ainult.
Cevapcic ehk hakklihavorstikesed on populaarsed nii Horvaatias kui lähemates naaberriikides ja on hea variant lastega reisijatele
Domašni ehk kohalik saab Horvaatias täiesti uue tähenduse, kõik tuleb sealtsamast tagaaiast ja naabri käest ja kõrvalkülast, nii virsik, juust, mesi kui ka vein ja kangem kraam.
Fritule pontšikuid müüakse igas saiapoes ja nurgakohvikus, rammusad ja värskelt eriti maitsvad
Grillimine on au sees ja seda Horvaatias juba osatakse. Näiteks Zadari ümbruses on levinud komme ajada terved lambad, sead või kanad vardasse ja siis hiigelgrillidel küpseks grillida. Grill käib ka iga maja juurde, olgu tegu eramu või kortermajaga.
Granaatõunad valmivad sügisel ja paisuvad sügispäikses ise lausa lõhki, seda lihtsam on mahlakaid seemneid hiljem kätte saada.
Hvala tähendab Horvaatia keeles „aitäh“.
Kaheksajalga võib süüa Horvaatias kasvõi iga päev ja see teeb Horvaatia tõeliseks paradiisiks meiesuguste kaheksajala-armastajate jaoks. Turult võid osta värsket või suuremast toidupoest sügavkülmutatut, keeda see pehmeks ja tee salatit või grilli ära. Igal juhul on tulemus taevalik!
Konoba on Horvaatia vaste kohalikule söögikohale. Küsi parimate kohta kohalikelt!
Kalmaarid on teine mereand, mida Horvaatias endale kasvõi igapäev lubada võib ja mis taevalikult maitseb. Kasvõi kõige lihtsamalt, praetud viiludena, soola ja pipraga, ikka maitsev!
Koduveini (ikka see domašnii) võid osta tee ääres oma koduseid saadusi müüvatelt tädidelt suurtes plastmassist veepudelitega. Kusjuures, maitseb hästi ja mingit jama pole sinna sisse pandud, kõik käib ikka nii nagu muiste.
Krafne ehk moosisüdamega hiigelpontšikuid müüakse iga nurga peal. Tõelise magusasõbra ja kerge südametunnistusega magusasööjate jaoks :)
Kroštule on krõbedad õhukesed tuhksuhkrused küpsised, mida on mõnus randa või piknikule kaasa haarata.
Lambaliha on Horvaatias au sees ja maitseb hästi. Ja seda räägin mina kes ma lambaliha üleliia ei armasta. Aga kasukamaitset pole ollagi ja karakterit on küllaga. Proovi aeglaselt küpsetatud lamba pekat või grillitud tervet lammast.
Maraska kirsid on kohalik spetsialiteet ja sellest valmistatakse kodudes võrratut kirsinapsu. Küsi, proovi ja osta koju kaasa.
Melonid on Horvaatias nagu teisest maailmast. Lõhna tunned juba meetrite kauguselt ja magus maitse jääb veel nädalateks meelde.
Mesi on kohalikele tähtis. Tegelikult näis, et pooled peres, kellega kokku puutusime, tegid oma mett. Podstrana taga mäenõlval elav Maria ütles, et tema mesilased on hetkel üldse 200km kaugusel, sest seal õitsevad eriti head lilled. Ja kui õitseaeg läbi, siis tuuakse ka mesilased koos tarudega koju tagasi. Iga mesinik andis meile purgikese oma mett ka kaasa.
Maitsesidhästi!
Must risoto on nii mõnegi konoba hittroog. Mustaks on risoto saanud tänu seepiatindile ja tihti on risotosse lisatud ka seepiat ennast. Küsi kohalikelt, kus on parim koht, ja proovi ära! Musta risoto retsept ja seepiatint on siin
Umamis ka täiesti olemas.
Mereannid on siin ohtrad ja värsked ja neist juba puudu ei tule. Erinevad kalad, kaheksajalad, kalmaarid, merisiilikud, seepia, kõikvõimalikud karbid, austrid …
Oliiviõli on Horvaatias eriti mõnusalt rohune ja tummine. Kes sellist maitserohket õli eelistab, sel tasub Istrias oliiviõlisid otsida, Dalmaatsias ma sarnaselt head valikut ei näinud.
Peka on traditsiooniline Horvaatia roog või tegelikult hoopis toiduvalmistamise viis. Tegu on 3 tundi madalal temperatuuril küpsetamisega, mis toimub suures Horvaatia grillahjus plekist kupli all, mis on kaetud hõõguvate sütega. Selle roa peab alati päev ette tellima ja see on muidugi ka loogiline, kui pole isu rohkem kui 3 tundi oma toitu oodata. Pekat tehakse lambalihast, kanast või hoopis kaheksajalast.
Pršut on kohalik vaste vinnutatud singile prosciuttole, maitseb sama hästi nagu selle
Itaaliavend.
Pag ja selle juustud (paški sir) – Pagi saar on kuulus oma soolatootmise poolest (juba üle 1000 aasta) ja oma toidukraami poolest. Eriti kuulus on Pagi saare juust Paški sir, mis on ühtlasi ka üldse kogu Horvaatia kõige kuulsam juust. Tegu on kõva ja tugevamaitselise lambapiima juustuga. Kivise pinnasega saarel pole lopsakat taimestikku, aga siin kasvavad edukalt erinevad ürdid, millele tuultega kandunud meresool lisab soolakust. Lambad toituvad neist meresoolastest ürtidest ja see muudab nende piima eriti maitserohkeks.
Seetõttu maksab Pagi saare lamba piim mitu korda rohkem, kui muu lambapiim Horvaatias. Lammastel on kivist aedikud, mis eemalt vaadates näevad välja, nagu oleks saar kaetud kivist pitsiga. Täiesti teistmoodi ja imeline vaatepilt. Lisaks juustule valmistatakse saarel, nagu ka mujal Horvaatias vinnutatud sinki pršuti (sarnane itaallaste prosciuttoga), aga Pagil kaetakse kogu sink musta pipraga. Valmivad ka veinid, väga mõnusad joomise veinid, ilma lisatud sulfiitideta. Magusad joogid pähklitest, meest (magus, aga kange nagu grappa), metsikust tillist jne. Ja siis veel prošec, mis maitseb nagu prosecco, aga on magus ja kange. Mina isiklikult eelistan kuiva proseccot.
Posedarje on armas kohalik kaluriküla Zadari lähedal. Näed, kuidas kohalikud elavad, ja saad sellest osa. Meile sai omaks tõeliselt äge vastuvõtt kohalikus peres, apartman Ivana´s, kus pererahvas – papa Bepo, poeg Ivica ja perenaine Danijela – valmistasid meile vägeva õhtusöögi. Ivica on kalur ja käib harpuuniga kala püüdmas. Tema päevasest saagist valmis Bepo ja Danijela käe all tõeline piduroog, millest meil oli au osa saada. Kui koju jõudsime, olid Bepol suurel grillil juba valminud erinevad kalad – angerjad, huntahvenad, kuldmerikogred ja meripoisurid.
Enne serveerimist puistas Bepo neile hakitud peterselli ja küüslaugu ja niristas üle oma pere valmistatud oliiviõliga. Danijela tõi lauale rannakarbi risotto, kartulitega valmistatud lehtpeedi (blitva, mida serveeritakse Horvaatias iga toidukorra juurde vist), värske salati paprikast, sibulast, tomatist ja kurgist, värsket saia. Magusaks kausitäis neidsamu oma aia viigimarju, mida rannas juba nautisime, ja magus arbuus. Kõrvale omavalmistatud veinid, marascino kirsinaps, mis oli lihtsalt võrratu, prooviks
Kreeka pähkli ja mee napsud.
Štrukli ehk kohupiima struudel oli Henri lemmikuks pagaritooteks Horvaatias. Aga tõesti – mõnusa õhukese tainaga ja mahlakalt kohupiimane.
Trühvlid, nii valged kui mustad, kasvavad Horvaatias mühinal. Külasta Istria sisemaa linnakesi, et neid proovida ja kaasa osta. Trühvlile on pühendatud ka sügiseseid pidustusi. Räägitakse, et nii mõnigi Itaalia märgi all müüdav trühvlitoode ei tule kuskilt mujalt kui Horvaatiast.
UNESCO maailmapärandisse kuulub Horvaatias lausa 8 erinevat kohta – 7 kultuuripärandit ja 1 looduspärand. Listi leiad siit.
Viigimarjad on siin nagu melonidki teiselt planeedilt. Aga mitte lillad, need on sama head nagu parimad
Türgi või Kreeka omad. Hoopis rohelised on need, mida peaks kilode viisi Horvaatias tarbima, kuna need mahlased-magusad iludused on nii õrnad, et neid eksportida pole võimalik.
Virsikud on eriti kuulsad seal Podstrana kandis, mahlased ja magusad.
