Zadar

• Ca 3000 a vana
• Hichcock: "Maailma ilusaimad päikeseloojangud!"
• tänavasillutis antiikajast, libedaks lihvitud
• rooma-aegne planeering - ruudustik
• Klaasimuuseum, kulla ja hõbedamuuseum, optiliste illusioonide muuseum
• Ryanairi baas: hakkas tegema siia lende 2007, sel ajal oli maandumisrajaks üks linnatänavatest!, see oli "revolutsiooni" algus - turistide hordid Euroopast! - Ryanair tegi iia oma 54. pesa.
• Veneetsia gondoljeerid - Zadari barkajolid  - ühendasid oma paatidel 800 aastat linna erinevaid otsi
• Zadaris on sündinud Georg Ludwig von Trapp (1880-1947) - Austria-Ungari mereväeohvitser ja "Heliseva muusika" üks peategelastest
• Maraskino liköör ja kirsid
• Tuunikala, sushi ja veini festival aastast 2015, jaan lõüü/veebr algus - et talvel ka turisti tuleks, algatajaks Jaapani fänn, Jaapanit ja Horvaatiat ühendada püüdev idee
• hologramm-jõulupuu
• Baby Daisy - Horvaatia esimene tolmuimeja
• MEREOREL, Püha Donati katedraal, Rooma foorum

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-3-35-meeresorgel-in-zadar/

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-2-35-kirche-des-heiligen-donat/

Kas selline asi on võimalik? Kas on olemas instrument, mida  mängib vaid vesi ja seejuures tekib klassikalise sümfooniaorkestri kõla? Aadria mere lained Zadaris mängivad kindlapeale maailma ühte kõige erilisemat ja originaalsemat muusikainstrumenti - mereorelit.

Zadar on üks ilusamaid Dalmaatsia rannikulinnasid, mis oma külalisi suurepärase arhitektuuri, väärtuslike kunstiaarete, hellitavate lahtede, võluvate promenaadide ja randadega võlub. 

Antiik-, keskajast ja renessansist pärit väärsustele on ka uus aeg oma osa lisanud -  ja erilisem neist kindlasti atraktsioon, mis mitte niivõrd silma, kuivõrd kõrva võlub ja rõõmustab: mereorel meelitab igal aastaajal siia uusi külastajaid, kus Aadria rannik kord pehmelt, kord võimsatel täistoonidel oma kontserte annab.  

Zadar on kõigist sõjakahjustustest ja põlengutest kosunud ja praegust "uusrenessanssi" tervitatakse usina töö ja hoolega. Nii on linn omandanud erilise atmosfääri kuulsuse, mis koosneb paljude antiik.- ja keskajast ehitiste aurast, heast kliimast ja vahemerelisest šarmist. 

Kuid on ka veidi vähem võluvaid vaateid, mis eriti teravalt torkavad silma, kui nad asuvad n-ö eriliselt eksponeeritud kohas. Nii oli see ka rannapromenaadiga, mis pärast II MS halli ja ühetoonilise betoonalaga asendati. See olukord olii nii elanikele kui linnaisadele kaua aega pinnuks silmas, kuni aastatuhande vahetusel otsustati promenaad ümber kujundada ja optiliselt "ükles vuntsida". Projekt "nova riva" oli käivitatud ning paljud nimekad arhitektid ja kunstnikud kujundasid oma loomingulised ideed plaanideks ning mudeliteks. 

Arhiteks Nikola Basic tuli lagedale mereoreli ideega, mis siis lõpuks aprillis 2005 ka teoks sai ja sisse õnnistati - morske orgulje - nii et kujutage endile ette hiiglaslikes mõõtmetes orelit, mis piki rannapromenaadi rajati ja mille klahvidel koolitatud organist päevade ja ööde kaupa virtuoosselt mängib... Oreliga selle sõna ehitustehnilises mõttes ei ole miuidugi instrumendil midagi ühist, isegi oreliviled on mitte püsti, vaid pikali piki promenaadi selle all...

70 m lai, näeb välja nagu laiade astmetega trepp, millel väikesed avad sees ja  mis mereni ulatub. Eriliseks teevad asja just need avad, mis moodustavad sisse (või väljapääasu) 35 treppide alla peidetud torule - mis kõik on erineva pikkuse ja laiusega ning mille lõpus on tegelikud viled. Kui nüüd merevesi avadest sisse voolab, surub vesi torus olevale õhule, mis sealt väljudes "häält teeb". Selle juures on ka kivist valmistatud veealustel resonantskehadel oma roll, mis helisid võimendavad. 

Nikolai Basic kujutas endale oma mereoreli mõju ja edu täpselt sellisena ette, nagu see tänaseks ka on - promenaad on saanud Zadari tänaseks tõmbenumbriks, kus kohalikud ja külalised kohtuvad, et mereorelit kuulata ning samal ajal vaikselt juttu puhuda. Arhitekti soov ja plaan oli ka luua omamoodi rahvastevahelise üksteisemõistmise meedium, ja pole kahtlustki, et see sellisena ka toimib. Igast ilmanurgast tulevad inimesed kohale, meelitatuna ebatavalistest helidest. Uudishimulikud kuulajad seisavad siis jahmunult treppidej ja ei saa aru, kustkohast need orelimuusikat meenutavad helid tulevad. Mõned istuvad treppidele, et vee muusikat nautida, teised hüplevad ringi ja püüavad välja mõelda mereoreli toimimismehhanismi. Ja siis on inimesed, kes tahavad teada saada, kui palju torusid siis ikka tegelikult mängus on ha muudkui loevad neid üle..

Kuldaväärt lause, et maitse üle ei vaielda, kõib otse loomulikult ka mereoreli kohta. Nii on "orelifänne", kes on igast helist niivõrd võlutud, et võivad tundide kaupa seda looduse heliteost kuulata. Ja on ka inimesii, les selle loodusliku muusikaga suurt midagi peale ei oska hakata. On neidki, kellele pidev mere kontsert närvidele käib. Õnneks on Zadaris teisigi toredaid kohti, kui teie paksite viimaste hulka kuuluma.

Päris mereoreli lähedal asub veel üks arhitekt Nikola Basicu meistriteos - poolsaare kõige kaugemasse otsa kujudas Basic teose "Tervitus päikesele" - see modrenne skulptuur koosneb 300 klaasplaadist, mis moodustavad ringi läbimõõduga 22m. Klaasi all asuvad päikesepaneelid salvestavad päeva jooksul päikeseenergiat, et seda siis öösel välja anda - aga mitte nagu tavaline lamp, vaid teatud rütmi ja vahelduvusega - veidi nagu disko, millele mereorel sobiva soundi annab - sest just nimel muusika mõjutab värve, rütmi ja figuure, mida valgus moodustab - need on vaatemängulised ornamendid, värvid ja geomeetrilised mustrid.

Just selle koha peal olla seisnud 1960ndal kuulus kananaha-efektide tekitaja režissöör Alfred Hichcock ja öelnud, et siin on maailma kauneimad päikeseloojangud...

.Püha Donati kirik Zadaris - sakraalmonument keskajast

Võimas ja pigem kindlust meenutavana tõuseb poolümar kirik Zadaris taeva poole. Kunagine piiskop Donati kodukabel võib tagasi vaadata üsna vaheldusrikka ajaloo poole. 

Zadaris ei ole muljetavaldavatest pühakodadest puudust - ja sellegipoolest eristub Püha Donati kirik juba esimesel pealevaatamisel teistest rnnikulinna kirikutest. Seejuures on kiriku arhitektuur pigem lihtne kui pompöösne. Millest siis see võlu, millest  imestus?

Linna enam kui 2000 aasta vanuse ajaloo juures pole imekspandav, et ka roomlased on siia oma jäljed jätnud. Zadarisse on jäänud jäljed kunagisest rooma foorumist mõõtudega 90 x 45m, kust ei puudunud templid Jupiterile, June'le ja Minervale, sammashalliid ja uhked skulptuurid. Foorum ehitati aastal 100 eKr. ja oli pühendatud keiser Augustusele - seda võib aru saada säilinud sammaste järgi. 

Ülearu palju antiiksest suurejoonelisusest alles ei ole. Kunagisest linnakeskusest annavad tunnistust vaid mõned hauad, sammaste jäänused, trepp ja rida müürijuppe. Kuid seda vägevam on linna tänavasillutis - antiikajast!

Kui nüüd piiskop Donatus 9 sajandil kiriku rajada lasi, asus see sõna otseses mõttes foorumi kõrval. Tekkis tohutu arhitektuuriline kompott, kus ülekaalus oli romaani stiilile eelnev arhitektuur, rikastatuna bütsantsi mõjudega. Silindrikujulise poolkaarena ehitatud pühakoda pühitseti ehitusmeistri poolt pühale kolmainule. Alles 15 sajandil tuleb rahvale meelde valitsenud piiskop ja kirik nimetatakse tema järgi ümber. 

Algselt oli niisiis tegemist üsna isikliku kodukabeliga piiskopipalee läheduses. Püha Donati kirik on kogu Horvaatia kõige paremini säilinud ehitismälestis varakristlikust ajast. Zadari sümbol niikuinii. 

Juba tookord mõeldi välja igasuguseid asju, et ikka kirikule tema tänaseni ulatunud kuulsust kindlustada. On selge, et hoonel on suur sarnsus karolingide kabelitega ning et ristimiskabeli eeskujuks on olnud Karl Suure ristimiskabel Aachenis. Ka Ravenna Püha Vituse kirik paistab aarhitektil silme ees seisnud olevat. 

Juba ebatavalise kahekorruselise ümarehitusega ja topelt-siseruumiga saavutati tookord suur tähelepanu. .

Väliselt suhteliselt lihtne, kuid oma kõrgusega 27 meetrit oli tolles ajas hiiglaslik. 

Sisemus on tükk maad rikkalikum kui väljastpoolt aimata laseb.Esimesel korrusel on avarust, teisel korrusel galerii

Kirik on ajale ootamatult hästi vastu pannud. Alles II MS-s lõhuti baptistoorium ära. Varemed konserveeriti hoiatuse ja mälestusena ning on üsna efektselt kirikusse integreeritud.

Kui ehitustemaattiliselt ei olegi aegade jooksul suurt midagi muudetud, siis on aga muutunud kiriku kasutusvaldkond - kõige sagedamini on see on olnud viljaladu

Järgmiseks fenomeniks on perfektne akustika. Kontserdid. 

…