kolmapäev, 26. juuni 2019

Šibenik

  • 34 000 elanikku, Krka jõe suudmes (jõega seotud Tesla, Jaruga elektrijaam ja fakt, et Šibenik on maailma esimene elektrilise tänavavalgustusega linn. Jaruga el jaam kah 1. Horvaatias)
  • vanim horvaatide linn (teised roomlaste vms rajatud, see horvaadi hõimude poolt ca 1000 a tagasi)
  • Vähe on neid linnu, mis saavad eputada 2 UNESCO kultuurimälestisega - Šibenik saab. Püha Nikolai kindlus (Unescos aastast 2017, kolmnurkne merekindlus saare taga, bussiaknast ei paista) ja Püha Jaakobuse katedraal
  • 4 kindlust linnas, Püha Michaeli oma üks kuulsamaid kotserdipaiku Horvaatias; Barone kindlus üks kompaktsemaid, selles peen söögikoht, kus väidetavalt pakutakse Horvaatia parimat oliiviõli
  • Šibenikis asub mitu aastat järjest Horvaatia parimaks hinnatud söögikoht Pelegrini
  • Söögikoht Johnny's place kah kuulus - selle juurde käivad lood kohalikust Casanovast (Johnny oli üks nimedest, mida mees kasutas. Veel Ivo, Blacky,...). Nägus, tumedapäine ja galantsete maneeridega, oskas võluda rikkaid väljamaa naisolevusi ja elada nende arvelt luksuslikku elu.  Sageli esines kaptenina, kes ootab raha oma kompaniilt. Oli väga loominguline leidmaks võimalusi elada ilma tööta luksuslikku elu. Üheks näiteks maamõõtmine - rentis maamõõsturiistad, läks talumehe maadele, hakkas justkuui mõõtma, kui talunik tuli asja uurima, seletas Casanova, et riik hakkab siit suurt teed läbi ehitama - talumees siis ikka pistis pisut, et Casanova natuke kõrvalt mõõdaks, mitte otse läbi tema parima põllumaa... Väljamaa naistele, kes lahkusid, andis mees lahkesti oma aadressi - Šibeniki vangla oma...
  • Š on kõige paremini osanud ära kasutada EL rahasid
  • 5*hotell D-Marin, kõrge torn, türklaste ehitatud, vaateplatvorm, Jonny Depp oli rabatud ultraluksusest
  • 58. aastat peetakse juuni lõpp-juuli algus laste festivali, 2 nädalat (meie ei näinud midagi). 
  • augustis šansoonifestival, Sansona Festival
  • Langevarju kodu - Faust Vrancic, piiskop ja matemaatika-geenius, sündinud Privici saarel, seal ka tema memoriaalkeskus
  • öko-laevad transportimaks inimesi ümbritsevatele saartele
  • värav Krka ja Korneti rahvusparki ja Knini kindlusesse - suuruse poolest 2. kohal Euroopas
  • Kõige horvaatiapärasemaks suveniiriks hinnatud aastal 2007 - Šibeniki nööbid - võib osta kõrvaste, prosside vms kujul. Vanasti hõbedast, kaks nööpi teneteisega ühendatud, tänapäeval igasugusest materjalist
  • Šibenik oli 1. Horvaatia linn, mis tegi oma rahapaja ja mündid - siinne bagatin oli 1/12 30-st Veneetsia tukatist; kehtis 2 sajandit. Mündi ühel küljel oli Veneetsia pühak Püha Markus. Š järgi hakkasid ka teised linnad oma raha tegema.
  • Müts - tübeteikalaadne oranži ja mustaga peakate olla aegade algusest e ca 1000 a vana traditsioon.
  • Jadria Olive garden Reort - võib saada roosidest (!!!) tehtud rakija't. (muidu on rakija ikka viinamarjapuskar).

  • Kuigi Horvaatia rannik on üldiselt tihedalt saartega ääristatud, on just Šibeniki kohal saari vähe.

  • Kõige kõrgemad temperatuurid Šibenikis on mõõdetud augustis (+39,2 °C) ja juulis (+38,2 °C). Maksimumtemperatuurid on olnud detsembris (+20,3 °C) ja jaanuaris (+21,4 °C). Kõige madalamad temperatuurid Šibenikis on mõõdetud veebruaris (–11 °C) ja jaanuaris (–10,2 °C). 
  • AJALUGU: Enamiku Horvaatia rannikulinnadest on asutanud kreeklased, illüürid või roomlased, aga Šibenik on erand. Selle asutasid horvaadid. Esimest korda mainiti seda ja juba tänapäevase nimega Horvaatia kuninga Petar Krešimir IV hartas ja lühikest aega oli linnas ka Horvaatia kuninga residents. Sel põhjusel kutsutakse Šibenikki ka Krešimiri linnaks. See on vanim horvaatide linn Aadria mere ääres. 

11. ja 12. sajandil käis Šibenik käest kätte Veneetsia, Bütsantsi, Ungari ja Bosnia vahel. Veneetsia vallutas linna 1116 ja hoidis seda enda käes kuni 1124. Siis vallutas selle lühikeseks ajaks Bütsants, aga Veneetsia võttis selle tagasi ja hoidis seda kuni 1133. aastani, mil selle vallutas Ungari. Kuni 1180. aastani vahetas linn veel mitu korda omanikku. 1167 andis Ungari kuningas István III Šibenikile linnaõigused. 1298 sai linn endale diötseesi. 1409–1442 võitis Dalmaatsia sõja Veneetsia vastu, kes Dalmaatsiat vallutada püüdis. 15. sajandi lõpul hakkas Šibenikki ähvardama Osmanite riik, kes aga ei suutnudki Šibenikki vallutada. 16. sajandil ehitati Püha Nikolause kindlus ja 17. sajandil tugevdati neid kindlustusi veelgi. Pikka aega kuulus Šibenik Veneetsiale, kuni see riik 1797lagunes ja siis läks linn Habsburgide võimu alla.
Esimese maailmasõja lõpus okupeeris linna Itaalia, kes hoidis seda enda käes kuni 12. juunini 1921. Rapallo rahulepinguga pidi Itaalia linna Jugoslaaviale üle andma. Jugoslaaviale jäi Šibenik kuni 1991. aastani, mil Horvaatia kuulutas välja iseseisvuse.
Horvaatia iseseisvussõja käigus vallutas Horvaatia 15. septembril 1991 Šibenikis olnud Jugoslaavia mereväebaasi. Seejärel ründasid Jugoslaavia väed Šibenikki kuni 22. septembrini, mil pidid oma kaotust tunnistama ja taanduma. Seda nimetatakse Šibeniki lahinguks. Selle käigus pommitas Jugoslaavia linna nii suurtükkide kui lennukitega, tekitades suuri purustusi. Surma sai seevastu suhteliselt vähe inimesi. Pärast sõja lõppu 1995. aastal taastati linnas hävinud hooned.

  • Šibeniki katedraal - Püha Jaakobuse katedraal - on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Sai 1991 suurtükkidest tulistamist kannatada, on restaureeritud. Algne ehitamine, mida alustasid mainekad dalmaatsia ja kunstnikud, algas 1432 (linnaisa otsustas vana kiriku linnasüdames maha võtta ja selle asemele uhke uue teha - valgest lubjakivist ja hinnalisest marmorist ja mis peamine - suurem kui Trogiris!)  ja lõppes sisseõnnistamisega aastal 1555. Head asjad vajavad aega - see vana ütlemine kehtib Šibeniku puhul täielikult - ehitamine võttis seega enam kui sada aastat ja tulemust annab imetleda siiamaani. 
  • Ehitatud täielikult kohalikust kivist, st Horvaatia kivist. Toodi Korculast, Susakist, Rabi, Braci ja Krki saarelt.
  • Alumine - gooti korrus, ehitas veneetslane. 3lööviline basiilika, apsiidiga, itaalia stiil. Kuppel.
  • Tema järeltulija otsustas, et kirik peab veel suurem saama - nii kogu kirik kui ka kuppel. kavandas ülemise renessansliku osa: skulptuurid uste lähedal kood Aadama ja Eevaga lõviukse (külguks) kõrval, 72 linnaelaniku kiviportreed (aga ka talumehed, kalurid, isegi naised ja lapsed - läbilõige linna tolleagsest elanikkonnast; peakatted on tegelastele küll 19 saj renoveerimistööde käigus vastavalt tolle aja moe- ja maitse-eelistustele lisatud. Legendi järgi on siin igavikustatud ka need linnakodanikud, kes kiriku edasiehitamisttooord  enam finantseerida ei tahtnud, mistõttu ehitustöödesse tekkisid pausid ja asi venis.), Juraj Šižgorici haud, 
  • Transpent e ristlööv - kive töödeldi nii, et märti polnud kokkuliitmiseks vajagi. Revolutsiooniline uuendus! Tegemist on nn lego printsiibiga - kiviplaadid ja õigeks suuruseks lihvitud kivid pannakse üksteisega "hambuma". Seda meetodit hakkasid kasutama ka järgmised arhitektid. 
  • Baptisteerium .e ristimiskirik - tavaliselt pole see kirikus midagi erilist. Kuid siin  imposantne, kunstipäraselt kujundatud, 4lehelise ristikheina põhiplaaniga, iga detail paigas ja läbi mõeldud, punakast kivist ristimisanumat hoiavad kolm putot (paljas, enmasti tiibadega poisike). Suurel hulgal ingleid, jumalusi, pühakuid, merikarbid; ka ristimiskirikus hädavajalik tuvi on kohal
  • Aastal 1895 nimetas paavst Leo XII kiriku "Basilica minor'iks", mis tõlgituna tähendab väikest kirikut. See on aunimi, mis võeti kasutusele 18 saj ja mis pidi mõnede pühakodade erilisusele viitama. Väikesed basiilikad tohtisid oma vapil kasutada ka ristatud võtmete motiivi, mis muidu on paavsti ainuõigus. 
  • Kogu katedraal on renessansi šedöövr. Jugoslaavia sõjas kahjustada saanud kuppel on hoolikalt rekonstrueeritud ja troonib uhkelt toomkiriku üle. 

Kuulus Horvaatia skulptor Ivan Mestrovic rajas ehitusmeistrile, kes kõige kauem ja pühendunumalt katedraali kallal töötas ja kelle nägu see kiviloss lõpuks siiski sai, Juraj Dalmatinac'ile mälestussamba. Suur arhitekt ja ehitusmeister seisab oma töö ees ja hoiab sellel hoolikalt pilku peal. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar