horvaatialugu: Horvaatia üld

Dobrodošla, Hrvatska! - Tere tulemast, Horvaatia!

RAHA on kuna (kärp) - kärpide karusnahad olid sajandeid tagasi maksevahendid, koosneb 100st lipist. Lipa - pärnapuu. 2019: 1 euro = 7,4 kuna / 75 kuna = 10 eur
LOODUS
56 000 km2, lisaks 31 000 km2 territoriaalvett.
5835 km rannikujoont (maanteed mööda põhjast lõunasse 600 km).
Aadria meres on piki rannikut enam kui 1200 saart, suurimad Krk ja Cres (mõlemad 405 km2). Elatakse 67 saarel. (Vrdl: Eestis on saaari 1521, Saaremaa 2714 km2, Hiiuma 989 km2; elatakse 19 saarel - Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Kssari, Vormsi, Prangli, Ruhnu, Piirissar, Manija, Abruka, Kesselaid, Vilsandi, Naissaar, Väike-Pakri, Osmussaar, Kõinastu, Aegna, Mohni)
Horvaatiat peetakse maailma nudismikeskuseks. Kuurortides on arvukalt nudistidele mõeldud randu. Kui ei soovi ebamugavasse olukorda sattuda, jälgi hoolikalt silte!
Braci saarel kaevandatud ilusast valgest liivakivist on valmistatud Rooma kesri Diocletiani ppalee ning Washingtoni valge maja liivakivist sambad.
Cresi saart läbib 45. paralleel, mis on piiriks kontinentaalse ja vahemerelise kliima vahel.
Riigi rannikualadel kasvab unikaalne punane korall.
Horvaatia rannikuvetes elab kõige rohkem delfiine kogu Vahemere kohta.
Euroopa kõige jugaderohkem piirkond
karstialade tõttu palju keerukaid koopasüsteeme (49 on sügavamad kui 250m, 14 sügavamad kui 500m, kolm sügavamad kui 1000m.
Kõrgeim tipp müütilise pea kujuline Dinara, 1831 m.
UNESCOs Plitvice järvedeala, Trogiri ajalooline linn, Split koos Diocletanuse lossiga, Dubrovnik, Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porecis, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Sibenikis
Horvaatias umbes 2 715 tundi päikesepaistet aastas. Ühendkuningriigis ainult ca 1500 tundi päikesepaistet, Eestis 1800-2200.
AADRIA MERI: Puhtamaid ja kaunemaid maailmas; rannad laugjad, supelrannad liivased. Tohutu balneoloogiline keskus - (õpetus mineraalvete ja mud raviomadustest, toimest, kümblusravist) - üks paremaid maailmas. Esimestel päevadel soovitatakse supelda 1-2 x päevas. Et organism jõuaks end rütmi viia, peaks supluste vahe olema 3-4 h.
Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karst on levinud kohtades, kus maapõues esineb kergesti lahustuvaid kivimeid - lubjakive, dolomiiti, soola, kipsi või marmorit, mida mõjutab maapinda sattuv vesi. Sademevesi tungib kivimi lõhedesse ja pooridesse ning alustab ümbritsevate kivimite lahustamist. Lahustunud komponendid viiakse kivimist välja ja järele jäänud tühemikke saab hakata mõjutama uus vesi. Tulemusena avardub pooriruum, tekivad konarlikud uurded, laienevad lõhed, tekivad õõnsused ja omavahel ühendatud voolukanalid. Pikaajalisel toimel võivad tekkida koopasüsteemid, mille laed võivad sisse variseda, ja seeläbi jõuavad maapinnale mitmesugused langatused, kust maapinnal liikuv vesi saab juba lihtsalt neelduda. Protsessi ennast nimetatakse karstumiseks. Kõige levinum on karst karbonaatsetes kivimites, kuna need lasuvad maapinna lähedal ja paljanduvad suurtel aladel. Karsti nimi tuleb Sloveenias asuvalt Karsti platoolt.
Maapealsed karstivormid: karrid, pugemid, avalõhed, karstilehtrid, kurisud, häilud, karstiallikad; maa-alused: koopad, salajõed, ebakarstid
INIMENE
4,4 mio elanikku.
90% horvaate; vähemused serblased, ungarlased, tšehhid, slovakid, itaallased.
88% rooma katoliiklased, 4% ortodoksid, 1% moslemeid, 1 % kristlasi ja 6 % igasugu muid tegelasi.
Horvaadid saabusid siinsetele aladele 7 saj Ukraina suunalt, lõid õige pea siin oma kuningriigi.
Horvaadid - kreeka katolikud. Horvaadi keel ladina tähtedega.
Horvaadid on väga uhked oma parlamendi üle (sabor) - esimene kirjalik ülestähendus rahvaesinduse kogunemisest on aastast 1273. "Algas aega", kus ca 4 sajandit elati suht rahulikult (Veneetsiaga natuke põtkiti). Territoorium oli jagatud Habsburgide ja Bütsantsi vahel. 16. sajandil võtsid otomanid lahingutega suure tüki endale. Habsburgide ajal ei olnud horvaatidel mitte just kõige parem elu, läksid minema, valitsejad kutsusid aseleme serblasi ja bosnialasi. See on üks tülide alguskohtadest.
1971 - Horvaatia kevad (lakulöömispüüe Jugoslaaviast)
JUGOSLAAVIA- 1918-2003 eksisteerinud liitriik. Esialgu (1918-29) oli selle nieks Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik, aastast 1929 sisaldus nimes alati süna "Jugoslaavia". Enne lagunemist koosnes kuuest liiduvabariigist:
Sloveenia (Ljubljana, katolik, 2 mio);
Horvaatia (Zagreb, katolik, 4 mio);
Bosnia-Hertsegoviina (Sarajevo, islam, 3,8 mio);
Tšernogooria / Montenegro (Titograd 1946-92, Podgorica, õigeusk, 600 000);
Serbia (Belgrad, õigeusk, 7 mio); (S koosseisus autonoomsetena Kosovo ja Vojvodina)
Makedoonia (Skopje, õigeusk, 2 mio)
Lisaks tänaseks iseseisvuspüüdlustega KOSOVO (tlk "musträstas) (Priština, islam, 1,8 mio)
KEEL
Lõhenemiseelses Jugoslaavias oli suurim rahvas serblased - 36 % rahvastikust (ca 10 mio, sellest Serbias 6,6 mio). Serblased on päritolult lähedased horvaatidele ja tšernogoorlastele ning kõnelevad nendega ühist serbohorvaadi keelt, millel on 3 peamurret - 1) kaj (kaikavi) ca (tšakavi) ja što (štokavi). Kõigi kolme kele nimi on "Mis?" Viimasel, štokavil, põhineb kirjakeel, mida kirjutatakse aga Serbias ja Montenegros mugandatud slaavi kirjana, Horvaatias ladina tähtedega ja Bosnia-Hertsegoviinas kord nii, kord naa. Sõnavaralised erinevused on väikesed, kuid pärast Jugoslaavia lagunemist on neid poliitilistel põhjustel rõhutatud. Tänapäeval räägib indoeuroopa keelkonna lõunaslaavi rühma kuuluvat horvaadi keelt emakeelena umbes 5,5 miljonit inimest. See on ametlik keel Horvaatias (u 4 miljonit kõnelejat), Bosnias ja Hertsegoviinas (alla 0,5 miljoni) ja Serbias (u 50 000) ning tunnustatud vähemuskeel Montenegros, Austrias, Ungaris, Itaalias ja Rumeenias. Lõunaslaavi KEELi on riikides ja tähestikes ajaloo jooksul põhiliselt poliitilistel kaalutlustel kokku liidetud ja siis jälle lahutatud, kuigi tänini saadakse üksteisest aru. Jugoslaavias kasutusel olnud serbohorvaadi keel hõlmas praegust bosnia, horvaadi ja serbia keelt, mis pärast liitriigi lagunemist on arenenud taas veidi eri suunas. Serbia keelt kirjutatakse nii kirillitsas kui ka ladinapäraselt, horvaadi keeles on kasutusel vaid ladina tähestik. Horvaadi keele üks tunnuseid on täht đ/Đ (ka bosnia keeles, kuid sloveeni keeles puudub). Esimesed kirikuslaavi keelest selgesti erinevad horvaadikeelsed tekstid on 14. sajandist, vanim piiblitõlge aastatest 1622–1636. Eesti keelde on sellest keelerühmast etümoloogiasõnaraamatu andmetel jõudnud ainult üks sõna – kammits (serbia kàmba).
Merekultuuri tunnetamise sügavust Horvaatias väljendavad näiteks mereteemalised vanasõnad: “Täna merd, kuid jää kaldale“, “Kui pistad sõrme merre, oled ühenduses kogu maailmaga“, “Laev on ainult sadamas kaitstud, aga laeva ei ehitata ju sadama jaoks“.
Toosti öeldes on sageli kuulda: “Za dom spremni!“ (tõlkes: kodumaa jaoks valmis). See on ka horvaatlaste hüüe rahvusvahelistel spordivõistlustel.
Oma loodust hoitakse ja tuntakse hästi. Kodumaad kutsutakse hellitavalt “meie kaunike“ ja nende sõnadega algab ka Horvaatia hümn.
Tere - bog; head aega - zbogom; palun - molim; tänan - hvala; pole tänu väärt - nema na cemu; vabandage - oprostite; minu nimi on - zovem se, rand - plazha, ei saa aru - ja ne razumijem,
1 - jedan, 2 - dva, 3 - tri, 4 - cetiri, 5 - pet, 6 - shest, 7 - sedam, 8 - osam, 9 - devet, 10 - deset, 100 - sto, 1000 - tisucu
http://www.poliitika.guru/balkan-koputab-keegi-ei-ava/
1. juulist 2013 (ühinemine EL-ga) ei tohi nad ELi eeskirjade järgi enam endise nime all müüa oma sajanditevanust dessertveini prošek'it, sest selle kõlakuju on liiga sarnane itaallaste prosecco'ga, mis küll hoopis vahuveini tähistab.
Kui Eestis hääletas 2003. aasta septembris Euroopa Liiduga ühinemise poolt 66,8% kodanikest, siis Horvaatias 2013 pea täpselt sama palju ehk 66,2%. Oluline erinevus on aga selles, et Eesti ja Ida-Euroopa riigid ühinesid euroliiduga heal ajal, inimeste ootused olid suured ning tänu kiirele majanduskasvule ei tulnud neis ka pettuda. Horvaatia liitumise ajaks oli kriis suurt osa Euroopat pikalt räsinud ning 28. liikmesriigi enda majandus on olnud viis aastat kestnud languses. Seetõttu räägiti nende euroliiduga ühinemise ajal palju rohkem Horvaatia probleemidest kui tulevikulootustest.
Erinevalt Eestist on euroliiduga ühinemine horvaatide jaoks kauaoodatud võimalus eristuda oma naabritest. Eesti ühines ELiga koos enamiku Ida-Euroopa riikidega ega eristunud seetõttu näiteks Lätist või Poolast. Horvaatia liitus üksi ning liikmelisus aitab tõmmata väga selge piiri nende ja valdavalt suurtes arenguraskustes vaevlevate Balkani riikide vahele. Koos Sloveeniaga kuulub Horvaatia nüüd kõrgliigasse, kuhu nende naabritel on veel väga pikk tee.
SPORT: Kui Euroopa Liitu pääseks poliitiliste ja majanduslike kriteeriumide asemel sportlike saavutuste põhjal, siis oleks Horvaatia seal olnud ammu enne meid. Hea tõestus sellest on asjaolu, et maailma jalgpalliriikide edetabelis on Horvaatia koguni 8. kohal, Eesti aga alles 86. Neli olümpiakulda võitnud Horvaatia mäesuusataja Janica Kostelic on ülemaailmne superstaar, aga veel hämmastavam on selle suhteliselt väikese riigi edu võistkonnaaladel, kus ei piisa ühest üliandekast sportlasest. Horvaadid on 20 aasta jooksul olümpiamängudelt võitnud medaleid käsipallis, veepallis ja korvpallis, lisaks veel MM-pronks jalgpallis.

Eurovisioon: Horvaatia parim positsioon seni on olnud 4. koht, mille nad on saavutanud kahel korral: 1996. aastal, kui Maja Blagdan esindas Horvaatiat lauluga "Sveta ljubav", ja 1999. aastal, kui Doris Dragović laulis "Marija Magdalena".

Lana Vatsel on rahvuselt horvaat, kuid räägib ilusat eesti keelt. Lana on elukutselt näitleja. Kirjastus: Päike ja Pilv, 2016, "Sa oled alati hoitud", kõige väiksematele; Paksus metsas elab siililaps koos emaga. Siilike on veel nii väike, et tal pole isegi okkaid. Küll aga on suur siililapse uudishimu, mis sunnib teda ühel hommikul salaja õue lipsama…

Horvaatia poeetilises võlust pole võimalik keelduda. Oma ajal veetis siin oma mesinädalaid kuulus krimiromaanide kirjanik Agatha Christie. Tema veetis nt Dubrovnikus ja Splitis oma teised mesinädalad. Kuningad ja keisrid nautisid oma puhkust siin sajandidest sajanditeni. Horvaatiat tunnustasid Lord Byron, Jack London, Jessenin, Tšehhov ja teised sõnameistrid. Veel on Horvaatiat puudutanud praegu popp Paulo Coelho oma "Zahiris".
Shakespeare'i teose "Kaheteistkümnes öö" tegevus toimub Dalmaatsias.
Kaasaegne kunst ei ole Horvaatiast mööda käinud: mitte nii väga kaua aega tagasi sai maaliline Dubrovnik kuningliku sadama prototüüpiks “Troonide Mängus”, mis on üks tänapäeva populaarsemaid teleseriaale. Sarja 5. osa on filmitud Sibenikus. Nii Splitis kui Dubrovnikus korraldatakse "Troonide mängu" ekskursioone.
Hvari saarel sündinud mees Ivan Vucetic (1858-1925) arendas välja teadusharu, mille abil identifitseeritakse inimene sõrmejälgede abil ja mida kasutatakse kriminalistikas üle kogu maailma. Daktüloskoopia.
Nikolai Tesla (1856-1943), mees, keda peetakse raadioseadete ja vahelduvvoolu leiutajaks-avastajaks, on samuti Horvaatias sündinud. Magneetilise induktsiooni ühik tesla on ka tema järgi nimetatud. Ja üks kuulujutt ka - Tesla olla keeldunud Nobeli preemiat vastu võtmast, sest ta oleks pidanud jagama seda Eddissoniga. Eddisson ja Tesla ei saanud oomavahel läbi, kumbkii rvas, et jagamine vähendab just tema teaduslikke saavutusi ning samuti oleks neil olnnud keeruline auhinnaraha jagada.
https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/nikola-tesla-10-leiutist-mis-muutsid-maailma
https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/nikola-tesla-geniaalne-leiutaja
Šibenikus sündinud Faust Vrancic (1551-1617) valmistas esimse lennuvõimelise langevarju.
Marco Polo on sündinud Horvaatias, Korcula saarel aastal 1254.
Pastapliiats on Horvaatia inseneri S. Penkalo leiutis.
Splitis asuv katedraal on maailma vanim katoliku katedraal - see on püsinud juba 1700 aastat ja jumalateenistusi on seal läbi viidud 1300 aastat.
Horvaadid on esimese (1214) slaavi konstitutsiooni loojad.
Horvaadid saavad valimistel hääletada 16-aastaselt juhul kui nad töötavad. muidu peavad ootama 18. eluaastani.
Maraschino liköör pärineb Zadari linnast. Seda saadakse Marasca kirssidest. Need on pisikesed, üsna hapud ning annavad liköörile unikaalse aroomi.
Horvaatial on õnnestunud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kanda kõige rohkem "asju". Hispaanial on küll sama palju, kuid arvestades nende riikide suuruse vahet, kuulub rekord ilmselt Horvaatiale - kokku 14 "asja". Eestis on vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud seto leelo, laulupidude traditsioon, Kihnu kultuuriruum ja suitsusaun. Horvaatia "asjad" on erinevad mitmehäälsed laulmised, muusikariistade mängimine, pühakutele pühendatud pidustused, peene pitsi heegeldamine, piparkookide küpsetamine, protsessioon (ristikäik), puust laste mänguasjade valmistamine, rüütliturniir jms.
LIPSU LUGU:
Kravata (hr k lips) on ilmselt tuntuim horvaadikeelne sõna, millest lähtub selle nimetus nii prantsuse, itaalia, saksa, kreeka, hispaania kui ka poola keeles. Algselt tähendaski kravat horvaati, kes 17. sajandil Louis XIII ja Richelieu’ vägedes sõdis ning oma uhke kaelasidemega prantslastest võitluskaaslastele silma jäi.
Ühe legendi järgi imetlenud isegi Napoleon horvaadist sõdurite kaelasidemeid, kui need Venemaal võitlesid. (horvaadi k - "hrvat" - prantsuse k cravate = horvaadi moodi; , saksa Krawatte).

Lipsu kandmise komme on tegelikult üle 2000 aasta vana, pärineb ajast, kui Hiinas keisri sõdalased kandsid erilist laiemat sorti siidist paela ümber kaela, et rõhutada nende sotsiaalset staatust – ehk siis erinevust lihtsõjameestest.
Euroopa lipsukandmise tava algatajateks aga peetakse horvaate – Kolmekümne aastase sõja ajal (1618-1648) kandsid prantslastega koos võidelnud Horvaatia sõdurid eristumiseks (tol ajal veel vormiriietust ei tuntud) kaelas erksavärvilisi kitsaid rätikuid. Prantslased ei suutnud korralikult hääldada sõna “horvaadid” ning hakkasid neid kutsuma kravattideks (Croatia – cravat).
Horvaatide erksad kaelasidemed erutasid edevaid prantslasi, lihtsuse mõttes öeldi ka nende kohta “kravatid” ning moejanune kuningas Louis XIV sattus nendest erilisse vaimustusse, palgates kohe ametliku kravatitegija, lastes teha palju erinevate värvidega kravatte, et siis igal hommikul vastavalt oma tujule vastav värv kaela sidumiseks valida.
Iga aasta 18. novembril tähistatakse Horvaatias lipsupäeva.
Baška tahvel on horvaadikeelne raidkirjatahvel 1100. aastast, horvaadi keele ja glagoolitsa kirja vanimaid ja tähtsamaid mälestusmärke. Tahvel avastati arheoloogilistel kaevamistel 1851. aastal Baška sadama lähedal Krki saarel, algselt oli see olnud osa altariruumivaheseinast. Alates 1934. aastast hoitakse seda Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemias Zagrebis. Püha Lucia kirikusse on vaatamiseks välja pandud tahvli koopia. Kivist mälestustahvlil, mille mõõtmed on 99,5 cm × 199 × 7,5–9 cm, on raidkiri, milles abt Držiha annab teada, et Horvaatia kuningas Zvonimir on annetanud tüki maad pühale Luciale, see tähendab benediktlastekloostrile. Raidkirja teises pooles annab abt Dobrovit omakorda teada, et tema ehitas selle kiriku koos üheksa mungaga. Tahvli ülaserv on kaunistatud viinapuuväätidest ornamendiga. Tahvlil on 13 raidkirjarida. Tekst on kirjutatud glagoolitsas ja on hästi säilinud. Glagoolitsa kirjamärkide seas esineb ka üksikuid ladina ja kirillitsa tähti. Tahvel on ainus säilinud näidis glagoolitsa tähestiku üleminekuvormist "ümaralt" (bulgaaria-makedoonia) tähestikult "nurgelisele" (horvaatia) tähestikule. Baška tahvlit peetakse horvaatide sünnitunnistuseks, sest see on vanim säilinud kirjalik allikas, kus mainitakse nime Horvaatia horvaadi keeles.
Horvaatia lambakoer on karjakoer, kes kaitseb ja karjatab karja. Tõu kodumaal kasutatakse neid ka täna karja karjatamisel, kuid nad on ka väga vahvad kodu- ja perekoerad, kellega võib harrastada ka koerasporti ja teha muid põnevaid asju.
Lisaks kuulsale dalmaatsia koerale on olemas ka kangelaslik dalmaatsia eesel, kes oma 100 kg kehakaalu juures suudab rahulikult kanda 130 kg koormat.
Dalmaatsia koer ei ole tegelikult Dalmaatsiast pärit ega selle järgi oma nime sanud. Kust tõug on alguse saanud, seda täpselt ei teatagi, kuid arvatakse, et need koerad toodi Dalmaatsiasse Roomast ja neid kasutati Dalmaatsia piiril valvurkoertena.

KLIIMA ja ILM: sisemaal kontinentaalne kliima (kuum suvi, külm talv (keskmiselt 2+25, talvel 0). Aadria rannikul vahemereline kliima - pehme ja märg talv (jaan keskm +9); soe, kuiv ja väga päikseline suvi (keskm juuli +28). Kõige vihmarohkemad on rannikulähedased mäed.
Bura (bora) - äkktuul. Külm ja kuiv, kirdest, sisemaalt mere suunas. Tekib väga spontaanselt ja puhub tugevate briisidena. Tekib, kui suhteliselt jahe õhk on kogunenud mägede taha ja sealt äkitsi üle/lahti pääseb ja järsult mööda nälva alla valgub. Seega on bora külm tuul, tugev ja vastik. Tema tekke põhjuseks pole mitte üksnes temperatuurierinevused, vaid ka õhurõhk Aadria kohal mängib rolli. Talvel võib kesta 6-14 päeva.
Jugo - lõunatuul. Soe ja niiske, idast ja kagust, põhjast ja kirdest. Saatjateks hallid pilved ja vihm. Tema ei teki nii äkitsi nagu bora, vajab "küpsemiseks" 36-38 tundi. Jugo puhub üle kogu aadria.
Mistral - kohalik tuul, puhub tavaliselt merelt ja tavaliselt suvel. Algab enamasti ca kl 10-11, kõrgpunkt on vahemikus 15-18 ja päikeseloojanguga on jälle rahu majas.
Oštro - puhub lõunast ja esineb enamasti Aadria avatud osades, kui loodest või läänest on lähenemas madalrõhkkond. Seda tuult ei mõjuta mäemassiivid, tema sobitub sarnase õhurõhuga piirkondadega.
Pulenat - tuleb läänest jaa võib põhjustada suuri laineid, eelkõige lääne- ja edelaranniku saarte ümber.
Tramontana (põhjast või loodest); levanat (idast); burin, konenjak, zmorac - rannikutuuled.
Tuule tugevus: vaikne tuul (0 palli, 0-1 m/s); kerge briis; nõrk briis; mõõdukas briis, värske briis (4 palli, 7-8 m/s), tugev tuul (5 palli, 9-11 m/s); järsk, tugev tuul; tormiline, torm (9 palli, 22-24 m/s), tugev torm, orkaanilaadne torm, orkaan (12 palli, 32 ja rohkem m/s)
Üks maailma suurimatest leitud trühvlitest kaalus 1,31 kilogrammi ning on kantud Guinnessi rekordite raamatusse, leiti Buje linna lähedalt trühvlikoer Diana abil. Väärtus 5000 dollarit.
DELFIINID:
võivad väljendada in naeru;
ujuvad isegi 25 cm sügavuses vees; kui veetase muutub liiga madalaks, hakkavad vährema küljelt küljele - see kergendab neil hingamist väljaspool vett ja võimaldab teineteist sabauime abil kasta;
laisilm-delfiin armastab sooja vett (24-30 kraadi), vesi alla 21 on talle liiga külm ja ta ujub kogu aeg ringi, et sooja saada. Soojemas vees muutub loiuks.
Ajumõõdud suhteliselt sarnased inimesele - aju suhteline kaal kehapikkuse kohta delfiinil 660 g, inimesel 780 g
Tavaline ujumiskiirus 36 km/h, kui nad aga püsivad kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi 60 km/h.
Suudavad hüpata kuni 5 m kõrgusele ja 9 m kaugusele
õpivad kiiremini kui koerad - piisab 2-3 korral näitamisest. Saab dresseerida nii ind ku rühmaviisiliselt. On valu suhtes sama tundlikud kui inimesed, seetõttu dresseerimisel ei karistata. Parim viis koostööks - tasu. Karistamisel delfiiniga kontakti ei saavuta, ta eemaldub, püüab vältida innimest, kes teda karistas, keeldub isegi toidust.
toituvad parvkaladest (kilu, heeringas, makrell, lendkalad)
hingavad kopsudega
sugukonda kuulub 22 liiki ja 50 perekonda - seega moodustavad nad suurema osa vaalaliste seltsist. Enamus elab soojades vetes, ainult 7 Antarktikas ja 7 Arkitkas.
Tartu vanglasse toodi karistust kandma kolmas Jugoslaavia sõjkurjategija (aastal 2014) - Milan Lukic. https://www.err.ee/507292/jugoslaavia-sojakurjategija-toodi-eestisse-karistust-kandma
Jalgpall vallandas Jugoslavia kodusõja: https://sport.err.ee/841242/schwede-ajaloonurk-kuidas-jalgpall-vallandas-jugoslaavia-kodusoja
Serbia täitis endises Jugoslaavias samasugust rolli nagu Venemaa NL-s... artikkel aastast 2017. https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ajakirjast-sodur-venemaa-jalajalg-endises-jugoslaavias?id=80396538
mai 2019: https://www.err.ee/945818/horvaatias-avaldasid-tuhanded-inimesed-meelt-abortide-vastu
purjejahiturism https://r2.err.ee/867323/reispass-horvaatia-agur-paesuld
Uudis aastast 2016: Mullu septembrist kuni tänavuse märtsi alguseni läbis Horvaatiat umbes 650 000 migranti. Märtsi alguses sulgesid Lääne-Balkani riigid neile täielikult oma piirid ja tuhanded inimesed jäid lõksu. Horvaatias on praegu umbes tuhat põgenikku. Kuid huvitav - siinne avalik arvamus ei ole nende vastu. Nad mõistavad, mis see on. Need inimesed teavad, mida tähendab põgeneda, jätta oma kodumaa. https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12113-2016-03-21-20-39-06/layout-visit.html
Uudis aastast 2004: Horvaatias sõitis 50 meetri pikkune ja viiesajatonnise veeväljasurvega kaubalaev Kukljica küla juures maale ning lõhkus ära ühe perekonna kiviaia ja osa majakatusest. Tõenäoliselt oli kapten purjus.

horvaatialugu

teisipäev, 25. juuni 2019

Horvaatia üld

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar