Split

• Spliti, Horvaatia suurema ja ühtlasi vanima Aadria mere ranniku linna rahvaarv on üle nelja korra suurem kui Dubrovnikus, küündides kahesaja tuhendeni. Arvatavalt umbes 1700 aastat vana Split on Horvaatias nii tähtsaks linnakeskuseks kui ka kogu rahva jaoks luksusliku puhkuse majakaks. Lisaks Horvaatia kultuuripealinnale on Split võimsa sporditraditsiooniga linn, kust on võrsunud sellised rahvusvahelised tähed nagu Goran Ivaniðeviã ja Mario Anãiã. Külastajaid meelitab ligi suur hulk kütkestavaid kultuurilisi vaatamisväärsusi nagu Diocletianuse palee ja terve hord riiklikke muuseume ning perekondlikke restorane, baare ja kohvikuid. 
• Lennujaam on umbes 30 km linnast.
• Horvaatia suuruselt teine linn (ca 200 000 elanikku), mille ajalooline kesklinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
• Horvaatide jaoks on Split ainulaadne, sest siin on esindatud kõik olemasolevad arhitektuuristiilid. Linna 1700-aastane ajalugu on täis dramaatilisi sündmusi ja erinevate kultuuriajastute jälgi. Kohalikud ei räägi ilmaasjata, et „Spliti tänavatel on erinevad ajastud üksteisega ühendatud majade vahel rippuvate pesunööride abil".
• Riva - palmidega promenaad
• Vanalinn - libe!
• Marjani küngas on turistide seas soositud ajaveetmise koht, kus on palju jooksuradasid, parke, kauneid vaateid.
• Diocletianuse palee tohutu suur hoone laiub peaaegu 40 000 ruutmeetril ja on üks suurimaid ehitisi kogu maailmas. Palee on nagu miniatuurne suurepärase vanaaegse arhitektuuriga linn, mida ülejäänud Splitist eraldavad kõrged müürid. See oli aastal 305 oma positsioonist loobunud Rooma keiser Diocletianuse residents. Dicoletianuse palee asub vanas linnajaos, kus nüüd asub kitsaste tänavalabürintide poolest tuntud jalakäijate ala. Pärast keisri surma tärkas palee sees linnakeskus, mis arenes eriti jõudsalt keskajal. Tänapäeval on palee tore segu erinevatest ajastutest ja ehitusstiilidest, kus tooni annab Püha Domniuse katedraal  – sulam kristlikust arhitektuurist ja klassikalisest rooma ehitusstiilist.
• https://arhiiv.err.ee/vaata/reisile-minuga-split
• Iga aasta augustis toimuvad Splitis Diocletianuse päevad. Kestavad 4 päeva, gladiaatorite rongkäik, toogad, suur pidulik õhtusöök,... D sündis siinsamas orjana aastal 244. Tee orjast imperaatoriks oli karm, mille Diocletianus aga läbis uskumatult osavalt. Tegi karjääri Rooma sõjaväes ja valitses üle 20 aasta. Temast alates nimetati Rooma keisreid isandaks. Spliti linna ehitas > hiigelsuure palee ja elas siin kuni oma surmani. Palee on tüüpilise Rooma sõjaväelaagri moodi. Müüride paksus on kohati kuni 28 m! Palees on katakombid, mis aastani 1952 olid välja kaevamata. Nüüd palju külastajaid pluss filmitegijaid - hittseriaali "Troonide mäng" paljud võtmestseenid on just siin tehtud. Väljak on tegelikult vanem kui palee. D tegeles Egiptuse rüüstamise ja röövimisega. Kõik punasest graniidist sambad on Egiptusest toodud. 12 sfinksi palees on aastast 1500 eKr - asjad vanusega 35 sajandit... Palee oli mõeldud D-le vanaduspuhkuse ajaks. Kolis siia pärast troonist loobumist. Oli esimene, kes võimust loobus. Elas siin rahulikult 11 aastat. Suri loomulikku surma aastal 316. Viis sisse rea uuendusi -nt pidid kõik maksma makse. Mees, kes oskas karjääriredelil tõusta.  Kõigepealt sai temast oma eelkäija Numerianuse ihukaitsjeväe ülem.  Rooma riigis oli parasjagu 15-aastane valitsuskriis, mille käigus hukkus 30 valitsejat - niisiis on päris loomulik, et ühel päeval ka Numerianus enam ei ärganud. Arvatakse, et ka D käed ei jäänud selles loos puhtaks, kuid mingeid tõendeid leitud pole. Tema süüdistas Flavius Aperit, nende vahel toimus duell, D tappis "Mõrtsuka". Ja siis aitasid sõdurid D troonile. Lisaks sellele, et ta oli imperaator, kuulutas ta end Jumala asemikuks maa peal, st Jupiteriks. Palees on D lemmikruum - selle seinad olid pleni kaetud kuldplaatidega, astus ruumi keskele, lasi endale selga panna purpurpunase jumaliku mantli ja astus rahva ette - et kõik teda imetleda saaksid. Alamad pidid samal ajal olema kõik kõhuli, näod vastu maad, käed laiali. Põhjus: mitte, et kena ristikujuline väli - sellises asendis ei saa sa haarata relva ega Jumalale mingil moel kahju teha. Miks peavad Spliti elanikud olema talle tänulikud? Sest ca 2000 a tagasi lasi see mees ehitada akveduktid, mis tõid vee mägedest linna. Ja kuna ta põdes suurusehullustust, siis lasi ta 1000 elakinuga Spliti jaoks teha sama suure ja võimsa akvedukti nagu see oli miljoni elanikuga Roomas. Seetõttu tarbib kogu linn tänini nendesamade akveduktide vett. 
• Pärast 15. sajandist pärit raekoja, keskaegsete väljakute ning Püha Franciscuse ja Meie Emanda kirikute külastamist soovitame jalutada linna põhikail ja vanalinna (Varoš) väikestel võluvatel tänavatel. Sustipani piirkonnas avaneb suurepärane vaade merele ja saartele ning saartele on võimalik ka paadiga sõita.
• Spliti kaldaid uhub silmapaistvalt puhas sügavroheline meri – vesi on saanud oma värvi põhjas oleva kvartsiidi tõttu. Vesi on nii selge, et mitmekümne meetri sügavusel asuvaid koralle on palja silmaga hästi näha. Mõnes kohas ulatuvad männipuude read peaaegu vette, pakkudes kuumadel suvepäevadel mõnusat varju. 
• Siinne kliima on väga pehme ja sobib hästi lastele – inimesed ei räägi niisama, et siin piirkonnas veedetud kaks nädalat annavad kaheks aastaks hea tervise.
• Splitis peate kindlasti proovima kohalikku toitu – suurepäraseid mereande ja värskeid köögivilju. Siinset toitu praktiliselt ei kuumtöödeldagi, mistõttu see säilitab oma kasulikud omadused. Soovitame külastada kuulsat ja hubast baari Wine & Cheese Bar, kus saate proovida üle saja erineva Horvaatia veini ja üle 20 sordi juustu.
• Horvaatia suurimat, 800-ruutmeetrist akvaariumi, kus on esindatud kõik Aadria mere elanikud.
• kohalikud horvaadid on leiutanud sellised asjad nagu täitesulepea ja meeste siidsokid ja -lipsud – neid kõiki saab siin osta. Ärge unustage ka maitsvaid Horvaatia juuste ja kohalikku veini.

RINGKÄIK
Riva - mereäärne tn

Kõndige mööda Riva ja leidke ava nr 22 ja 23 vahel, et siseneda pimedatesse maa-alustesse ruumidesse, mida tuntakse Podrum (1) või keldrisaalidena. See õudne ruum toimis palee keldrina ja seda kasutati tõenäoliselt ladustamiseks. Väikese tasu eest saate külastada osa sellest maa-alusest ruumist- sageli antakse näitusted jms. Kui näitusi ei taha, võtke  peamine läbikäik läbi Podrumi, mis on täis piltide, keraamika ja käsitöö müüjaid.

Podrumist tõusevad järsud kivitrepid Peristilile (2) Diocletianuse ajastul oli see sammastega väljak peamine avalik ruum linnas, koos seinte  ja koht, kus imperaator end "ilmutas" oma rahvale.  Gooti ja renessanss-majadega ääristatud Peristil on ikka veel populaarne kohtumispaik. Suvefestivaliajal on Peristil'i lava koos ajalooliste taustadekoratsioonidega  ooperitele ja kontsertidele. Kompleksis asub ka turismiamet. 

Otse Podrumi väljapääsu kohal on vestibüül (3). Diocletianuse privaatkorterid olid piki merevaadet ja see siin  uhke sissepääs tema kvartalitesse. Kuplpelkatus oli algselt kaunistatud mosaiikide ja seinad on marmoriga. Mõnikord astuvad siin üles seltskonnad, kes esitavad klapat, traditsioonilist dalmaatsia rahvalaulu,  kasutades ära vestibüla erakordset akustikat.

Pärast Diocletianuse surma aastal  316. paigutati ta  keha  sarkofaagiga kaheksanurkse mausoleumi keskele. Keisri puhkepaik on nüüd katedraal St Domnius (4), mis on irooniline, sest Diocletianus põlastas kristlust ja oli viimane valitseja, kes kristlastele väga palju surmasi ja kannatusi põhjustas. Hiljem muutsid palee elanikud Diocletianuse mausoleumi varakristlikuks kirikuks, mis oli pühendatud Sv Duje'le ja hiljem Salona piiskop Domnius'ele - viimane oli üks imperaatori viimaseid ohvreid.  

Katedraali sisenemisel märkate puidust uksi, mis pärinevad 1214. aastast. Kohaliku skulptori Andrija Buvina poolt nikerdatud ustel on kujutatud 28 stseeni Kristuse elust. Katedraalist paremal asuvas tornist asub Egiptuse sfinks, mis on valmistatud mustast graniidist ja mis pärineb 1500 eKr-st. Sfinksi "valvab" Jupiteri templit. Te võite ronida suurepärase 13. sajandi romaani kellatorni tippu. Umbes 60 meetri kõrgusel saate parema perspektiivi linnaplaneeringust. Samal ajal kui keiserlikud korterid asusid palee lõunaosas vaatega merele, elasid põhja pool sõdurid ja teenistujad.

Peristilist pöörake paremale Poljana Kraljice Jelene'ile, et jõuda linna turule Pazar.  Hoojaline puu- ja köögivili, koduse juustu, singi ja maitseainete kaos. Siit saab avaruse tõttu ka parima vaate Diocletianuse paleele. 

Värava ees on keskajal ehitatud Püha Katariina palvekoda. See oli dominiiklaste käsutuses, kuni nad ehitasid omaenda kloostrit. Palvekoda ehitati 17 saj ümber ja sai Püha Dominicuse kirikuks. 

Lahkuge lossikompleksist  läbi Srebrena Vrata (Hõbevärav), mis leiti ja restaureeriti alles 50ndatel - oli nii kaua paksudes müürides peidus! - ja pöörake paremale, et minna läbi  Poljana Grgur Ninski. Nüüd pöörake vasakule Papaliceval, siis paremale Dioklecijanovale, et jõuda Zlatna Vrata (Golden Gate), mis oli algselt palee peamine sissepääs. 11. saj suleti koridor palee ja värava vahelning muudeti St. Martini kirikuks. 

Väljaspool väravat seisab Grgur Ninski (6) imposantne kuju. Monumendi autoriks on Horvaatia suurim skulptor Ivan Mestrovic, kuju püstitti tähistamaks 1929 Spliti 1000 aastapäeva (?). Grgur oli 9. sajandi piiskop, kes eitas Roomale väljakutse,  propageerides, et Horvaatia kirik kasutab slaavikeelset glagoolitsa kirja, mitte ladina keelt. Kuulujutt on see, et kui sa puudutad kuju varvast ja midagi soovid, siis see antakse. Te tunnete varvastes kohe, kui  kuldne soojus neisse voolab..

Pärast kuju liikuge edasi mööda teed, mis läheb läbi aia ja kulgeb paralleelselt välisseintega, siis keerake vasakule Bosanskale. Järgige Bosanskat, et jõuda Narodni Trg'i (7) linna peaväljakule. 11. sajandil hakkas Split laienema lääne poole Zeljezna Vrata (raudvärav), mis sai piiriks linna vanade ja uute osade vahel. 14. sajandil oli see "uus linn" kindlustatud ja Narodni Trg sai linnakeskuseks.

Lahku Narodni Trg'lt  Maruliceva tänavat mööda, mis on kitsas tänav sinust paremal, kui oled näoga Zeljezna Vrata (Raudvärav) ja 15. sajandist kellatorni poole. Liigu kuni Trg Brace Radica'ni,(Rahvaväljak) (8) mis on väike väljak, vaid ühe kvartali kaugusel rivast, eraldatud sellest kahe kaheksanurkse 15. sajandist torniga. Väljaku keskel on Marko Marulicu kuju (sama skulptor, Ivan Mestrovic). Marko15. sajandil kirjutatud näidend "Judita" on esimene Horvaatia näidend. 15 saj-st peale oli see äri- ja halduskeskus, esindushooned nii veneetsia gootikas kui renessansis (lodžaga raekoda, allkorrusel 3 kaart, ülakorrusel gooti aken).

Jalutage piki väljakut ja võtke Dobric'e tn,  pöörake vasakule Zadarska peal, siis kohe kohe Obrovile. See viib teid Ribrajica'le (9) siseruumides asuvale kalaturule Kraj Sv Marije'il. Omapärane lõhn ei ole mitte ainult kalast: Ribarnica kõrval asub üks teine hoone aastast1913.  Seal lähedal asuvad väävli allikad (ei ole üldsusele avatud).

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-18-35-stadtberg-marjan-in-split/


Sobiv asend Jadro jõe suudmes meelitas siia illüürlasi juba ajal enne Kr. Ka kreeklased tulid, rajasid jõe suudmesse sadama ja ajasid usinasti äri kuni tulid roomlased aastal 74 ja vallutasid ala, liitsid oma impeeriumiga, panid kohale nimeks Salona ja tõstsid ta rooma elu keskuseks Dalmaatsias. 

Salonas sündinud keiser Diocletianus lasi linnast veidi väljapoole vaid kümne aastaga ülivõimsa palee rajada, mida ta kavatses vanaduses rahuliku äraolemise paigana kasutada. 
7. sajandil põgenesid Slona elanikud osaliselt purustatud Salonast Diocletianuse palee juurde ja rajasid sinna uue linna, millele nad andsid nimeks Split. Paleest kasvanud linn kuulus alates 9. sajandist vanahorvaatia riigi alla, mida valitseti osalt frankide, osalt Bütsantsi poolt. Poliitiline autonoomia aga oli nii tugev, et Splitil oli isegi omaenda rahapada ja oma mündid. 

Veneetsia lõpetas Spliti eelisseisuse. Sel ajal  täiendati kindlustusi kahe võimsa torniga, mis pidid veneetslasi nii sise- kui välisvaenlaste eest kaitsma. 16. saj täiendati müüre ja kaitserajatisi veelkord ajale vastavamaks, sest Split oli jätkuvalt edasi kasvanud-arenenud, nii et  türklased olid hakanud linnakesele silma heitma. 

Isegi sõdade ajal türklastega ehitati Splitis edasi. Vaatamata osmanite-ohule kerkisid võimsad barokkpaleed. 

Austri ajal laiendati sadamat, samuti ehitati mõned valitsus- ja tööstushooned. 

Pärst I MS sai Splitist Jugoslaavia Kuningriigi keskus. Tema tähtsus ja roll ülikooli - ning spordilinnana on säilinud tänini. Lisaks on ta Dalmaatsia üks turismimagneteid. 

Kuigi Diocletianuse palee rajamine andis linnale n-ö stardipaugu, on linn ammu selle müüridest välja kasvanud. Ja mitte ainult ruumilises mõttes - Split on kaubanduskeskus, tööstus (laevaehitus), spordimetropol, kus korraldatakse rahvysvahelisi võistlusi ja turniire. Horvaatia Rahvusteater pakub oma ooperi-, balleti- ja moodsa kunsti lavastustega igale maitsele oma, muuseumid ja galeriid jne. 

*   *   *

See pole maailma ajaloos mitte esimene kord, kui valitseja aseb endale rahulikuks vanaduspõlveks rajada lossi  kuskile kõrvalisemasse kohta. Kas võis rooma imperaator Diocletianus aimata, et tema "majake mere ääres" on ühel hetkel Dalmaatsia suurim linn? 

Diocletianuse elu ei saa mitte just rahuarmastajalikuks nimetda. Edukas valitseja sepistas oma teed erinevate keisrite teenistuses, mõrvas siis tööandja ehk ihukaitse pääliku ja lasi end väljastpoolt Bütsantsi keisriks kuulutada. Veel elava imperaatori kõrvaldas Diocletianus ühes lahingus. Nüüd oligi tema kogu Rooma riigi ainuvalitseja ja kõige kõvem kutt. Ja alustas kohe suurte reformidega.

Salonas sündinud Diocletianus otsustas aastal 295 selle linna väravate taha (või ette), kus ta sündinud oli ningg mis sel hetkel oli Dalmaatsia pealinn, endale palee rajada, kus siis rahulikult vanadusepõlve nautida. Palee ehitamine käis imekähku, 10 aastaga oli kompleks valmis. Tolle aja ja tehniliste võimaluste kohta oli see ikka ülim kiirus.

Palee võtab enda alla 40 000 m2 ja on tänini praktiliselt kogu ulatuses ümbritsetud 20 m kõrge müüriga, millel lisaks torid. 3 väravat maa ja üks mere poolt võimaldavad sissepääsu antiiksesse kindlusesse. Väravatel on metalsed nimed - Porta Aurea – kuldvärav –, Porta Argenta – hõbeväravr -, Porta Ferrea – Raudvärav – ja Porta Aenea, pronksvärav. Kogu paleekompleks on tol ajal tavaline kompott erinevatest rikkust-luksust näitavatest objektidest ja kaitserajatistest.

Pronksvärav avas palee merele, mis tookord ulatus müürideni. Siin olid kalastuskohad galeeridele (tolleaegne paat, liikus nii purjede kui aerudega). Mere tagasitõmbumisega on maad nii palju välja tulnud, et 18 saj hakati siia madalaid majakesi ehitama.

Merevärav on maalause käigu abil peristiiliga ühendatud (nelinurkne, igast küljest sammastega ümbritsetud väljak), kus tänapäeval igasugust kunsti-kremplit pakutakse. Isegi maa-alune galerii asub palee all katakombides. Käigud algavad kõik perisylist.
Siin olla keiser Diokletianus oma külalisi vastu võtnud, enne, kui ta need eluruumidesse juhatas. Täna moodustab sammasõu kenad kulissid väikstele kohvikutele.

Perityli kõrval asusid kolm väikest templit. Veenuse templi 6nurkne põhiplaan on veel täna kohvik Luxori põrandal aimata. Üsna hästi on säilinud Jupiteri tempel, vähemalt tema läände vaatavad katuseviilud ja täieliult võimas laevõlv pühakoja sees. 6. sajandil muudeti rooma kõigi jumaluste tempel ristimiskabeliks, mille keskpunktiks on 12 saj-st ristimisvaagen. St see on pärit horvaatia kuningriigi ajast ja on kaunistatud tolle ajastu motiivide ja ornamentidega. Pronksist Johannes, kabeli nimitegelane, ilmus palju aastaid hiljem: selle autoriks on Horvaatia kuulsaim kunstnik Ivan Mestrovic, see siin on meistri viimane töö aastast 1945.
 

Lubage endale sõõmuke imeriaatorlikku luksust ja astuge läbi vestibüülist, kunagisest sissepääsuhallist, mis viib keiserlike privaatruumideni. Pale sellest osast on säilinud vaid esimene korrus, kuid sellest piisab, et teile selgeks teha, mismoodi üks keiser ammustel aegadel elas. Ja kuigi privaatruumid asusid esimesel korrusel, näö tasapinnal, on neid kirjaledatud kui keldriruume. Võib-olla seetõttu, et veel kuni 1956 olid need täielikult rämpsu täis, nii et järgnes suur koristusaktsioon ja täna saab kõndida läbi 25 saali, mida osaliselt kasutatakse väljapanekuteks.

Ka keisri enda mausoleum on pidanud "ümberkujundusega" leppima. 8nurkse põhiplaaniga matmispaiga peale ehitati 6.-7. saj Püha vaimu (Sveti Duje) katedraal. 10 saj-st on see piiskopikatedraal. Ja ehkki kirik pole katedraaliks sobilikult suur, mõjub ta ikkagi monumentaalselt. Märkimist ja vaatamist väärt on ka varakamber, mida välhaspool jumalateenistusi näha võib. 

Katedraali kellatorni trepiastmed on 13. sajandist. Vaade on suurepärane. Näha on kogu paleekompleks ja seegi, et osad katusekivid on pärit antiikse rooma aegadest...

Veidi ebausku ja väga palju uhkust Horvaatia ajaloo üle võite kogeda Kuldse värava juures. Ühelt poolt on see põhjasuund avanev värav palee uhkeimnagu on kuldki kõige hinnatum metall. Igatahes sellest ajast, kui sa on renoveeritud, on tegemist tõeliselt särava pärliga. Lisaks veel skulptuur, mille meister Ivan Mestrovici skulptuur, mille ta valmistas aastal 1929: sellel on kujutatud kirikuisa Grgur Ninski / Gregor Nin'ist ja meenutab kirikukogu, mis enam kui 1000 aastat tagasi Splitis toimus. Piiskop Gregor astus välja selle eest, et slaavi keel jumalateenistustel võiks säilida ja oli seega justkui omamoodi vabadusvõitleja. Ka täna peetakse mehest veel hästi lugu - mehe varvas on kuldseks suudeldud, kuna see toovat õnne ja õnnistust.

 Loomulikult on palees veel palju antiikset, keskaegset ja uutki pakkuda. See on nagu omaette kosmos, millest paljude aegade jooksul on tekkinud linn nimega Split. 

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-17-35-diokletianspalast-split/