horvaatialugu

teisipäev, 25. juuni 2019

Horvaatia üld

Dobrodošla, Hrvatska! - Tere tulemast, Horvaatia!

RAHA on kuna (kärp) - kärpide karusnahad olid sajandeid tagasi maksevahendid, koosneb 100st lipist. Lipa - pärnapuu. 2019: 1 euro = 7,4 kuna / 75 kuna = 10 eur
LOODUS
56 000 km2, lisaks 31 000 km2 territoriaalvett.
5835 km rannikujoont (maanteed mööda põhjast lõunasse 600 km).
Aadria meres on piki rannikut enam kui 1200 saart, suurimad Krk ja Cres (mõlemad 405 km2). Elatakse 67 saarel. (Vrdl: Eestis on saaari 1521, Saaremaa 2714 km2, Hiiuma 989 km2; elatakse 19 saarel - Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Kssari, Vormsi, Prangli, Ruhnu, Piirissar, Manija, Abruka, Kesselaid, Vilsandi, Naissaar, Väike-Pakri, Osmussaar, Kõinastu, Aegna, Mohni)
Horvaatiat peetakse maailma nudismikeskuseks. Kuurortides on arvukalt nudistidele mõeldud randu. Kui ei soovi ebamugavasse olukorda sattuda, jälgi hoolikalt silte!
Braci saarel kaevandatud ilusast valgest liivakivist on valmistatud Rooma kesri Diocletiani ppalee ning Washingtoni valge maja liivakivist sambad.
Cresi saart läbib 45. paralleel, mis on piiriks kontinentaalse ja vahemerelise kliima vahel.
Riigi rannikualadel kasvab unikaalne punane korall.
Horvaatia rannikuvetes elab kõige rohkem delfiine kogu Vahemere kohta.
Euroopa kõige jugaderohkem piirkond
karstialade tõttu palju keerukaid koopasüsteeme (49 on sügavamad kui 250m, 14 sügavamad kui 500m, kolm sügavamad kui 1000m.
Kõrgeim tipp müütilise pea kujuline Dinara, 1831 m.
UNESCOs Plitvice järvedeala, Trogiri ajalooline linn, Split koos Diocletanuse lossiga, Dubrovnik, Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porecis, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Sibenikis
Horvaatias umbes 2 715 tundi päikesepaistet aastas. Ühendkuningriigis ainult ca 1500 tundi päikesepaistet, Eestis 1800-2200.
AADRIA MERI: Puhtamaid ja kaunemaid maailmas; rannad laugjad, supelrannad liivased. Tohutu balneoloogiline keskus - (õpetus mineraalvete ja mud raviomadustest, toimest, kümblusravist) - üks paremaid maailmas. Esimestel päevadel soovitatakse supelda 1-2 x päevas. Et organism jõuaks end rütmi viia, peaks supluste vahe olema 3-4 h.
Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karst on levinud kohtades, kus maapõues esineb kergesti lahustuvaid kivimeid - lubjakive, dolomiiti, soola, kipsi või marmorit, mida mõjutab maapinda sattuv vesi. Sademevesi tungib kivimi lõhedesse ja pooridesse ning alustab ümbritsevate kivimite lahustamist. Lahustunud komponendid viiakse kivimist välja ja järele jäänud tühemikke saab hakata mõjutama uus vesi. Tulemusena avardub pooriruum, tekivad konarlikud uurded, laienevad lõhed, tekivad õõnsused ja omavahel ühendatud voolukanalid. Pikaajalisel toimel võivad tekkida koopasüsteemid, mille laed võivad sisse variseda, ja seeläbi jõuavad maapinnale mitmesugused langatused, kust maapinnal liikuv vesi saab juba lihtsalt neelduda. Protsessi ennast nimetatakse karstumiseks. Kõige levinum on karst karbonaatsetes kivimites, kuna need lasuvad maapinna lähedal ja paljanduvad suurtel aladel. Karsti nimi tuleb Sloveenias asuvalt Karsti platoolt.
Maapealsed karstivormid: karrid, pugemid, avalõhed, karstilehtrid, kurisud, häilud, karstiallikad; maa-alused: koopad, salajõed, ebakarstid
INIMENE
4,4 mio elanikku.
90% horvaate; vähemused serblased, ungarlased, tšehhid, slovakid, itaallased.
88% rooma katoliiklased, 4% ortodoksid, 1% moslemeid, 1 % kristlasi ja 6 % igasugu muid tegelasi.
Horvaadid saabusid siinsetele aladele 7 saj Ukraina suunalt, lõid õige pea siin oma kuningriigi.
Horvaadid - kreeka katolikud. Horvaadi keel ladina tähtedega.
Horvaadid on väga uhked oma parlamendi üle (sabor) - esimene kirjalik ülestähendus rahvaesinduse kogunemisest on aastast 1273. "Algas aega", kus ca 4 sajandit elati suht rahulikult (Veneetsiaga natuke põtkiti). Territoorium oli jagatud Habsburgide ja Bütsantsi vahel. 16. sajandil võtsid otomanid lahingutega suure tüki endale. Habsburgide ajal ei olnud horvaatidel mitte just kõige parem elu, läksid minema, valitsejad kutsusid aseleme serblasi ja bosnialasi. See on üks tülide alguskohtadest.
1971 - Horvaatia kevad (lakulöömispüüe Jugoslaaviast)
JUGOSLAAVIA- 1918-2003 eksisteerinud liitriik. Esialgu (1918-29) oli selle nieks Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik, aastast 1929 sisaldus nimes alati süna "Jugoslaavia". Enne lagunemist koosnes kuuest liiduvabariigist:
Sloveenia (Ljubljana, katolik, 2 mio);
Horvaatia (Zagreb, katolik, 4 mio);
Bosnia-Hertsegoviina (Sarajevo, islam, 3,8 mio);
Tšernogooria / Montenegro (Titograd 1946-92, Podgorica, õigeusk, 600 000);
Serbia (Belgrad, õigeusk, 7 mio); (S koosseisus autonoomsetena Kosovo ja Vojvodina)
Makedoonia (Skopje, õigeusk, 2 mio)
Lisaks tänaseks iseseisvuspüüdlustega KOSOVO (tlk "musträstas) (Priština, islam, 1,8 mio)
KEEL
Lõhenemiseelses Jugoslaavias oli suurim rahvas serblased - 36 % rahvastikust (ca 10 mio, sellest Serbias 6,6 mio). Serblased on päritolult lähedased horvaatidele ja tšernogoorlastele ning kõnelevad nendega ühist serbohorvaadi keelt, millel on 3 peamurret - 1) kaj (kaikavi) ca (tšakavi) ja što (štokavi). Kõigi kolme kele nimi on "Mis?" Viimasel, štokavil, põhineb kirjakeel, mida kirjutatakse aga Serbias ja Montenegros mugandatud slaavi kirjana, Horvaatias ladina tähtedega ja Bosnia-Hertsegoviinas kord nii, kord naa. Sõnavaralised erinevused on väikesed, kuid pärast Jugoslaavia lagunemist on neid poliitilistel põhjustel rõhutatud. Tänapäeval räägib indoeuroopa keelkonna lõunaslaavi rühma kuuluvat horvaadi keelt emakeelena umbes 5,5 miljonit inimest. See on ametlik keel Horvaatias (u 4 miljonit kõnelejat), Bosnias ja Hertsegoviinas (alla 0,5 miljoni) ja Serbias (u 50 000) ning tunnustatud vähemuskeel Montenegros, Austrias, Ungaris, Itaalias ja Rumeenias. Lõunaslaavi KEELi on riikides ja tähestikes ajaloo jooksul põhiliselt poliitilistel kaalutlustel kokku liidetud ja siis jälle lahutatud, kuigi tänini saadakse üksteisest aru. Jugoslaavias kasutusel olnud serbohorvaadi keel hõlmas praegust bosnia, horvaadi ja serbia keelt, mis pärast liitriigi lagunemist on arenenud taas veidi eri suunas. Serbia keelt kirjutatakse nii kirillitsas kui ka ladinapäraselt, horvaadi keeles on kasutusel vaid ladina tähestik. Horvaadi keele üks tunnuseid on täht đ/Đ (ka bosnia keeles, kuid sloveeni keeles puudub). Esimesed kirikuslaavi keelest selgesti erinevad horvaadikeelsed tekstid on 14. sajandist, vanim piiblitõlge aastatest 1622–1636. Eesti keelde on sellest keelerühmast etümoloogiasõnaraamatu andmetel jõudnud ainult üks sõna – kammits (serbia kàmba).
Merekultuuri tunnetamise sügavust Horvaatias väljendavad näiteks mereteemalised vanasõnad: “Täna merd, kuid jää kaldale“, “Kui pistad sõrme merre, oled ühenduses kogu maailmaga“, “Laev on ainult sadamas kaitstud, aga laeva ei ehitata ju sadama jaoks“.
Toosti öeldes on sageli kuulda: “Za dom spremni!“ (tõlkes: kodumaa jaoks valmis). See on ka horvaatlaste hüüe rahvusvahelistel spordivõistlustel.
Oma loodust hoitakse ja tuntakse hästi. Kodumaad kutsutakse hellitavalt “meie kaunike“ ja nende sõnadega algab ka Horvaatia hümn.
Tere - bog; head aega - zbogom; palun - molim; tänan - hvala; pole tänu väärt - nema na cemu; vabandage - oprostite; minu nimi on - zovem se, rand - plazha, ei saa aru - ja ne razumijem,
1 - jedan, 2 - dva, 3 - tri, 4 - cetiri, 5 - pet, 6 - shest, 7 - sedam, 8 - osam, 9 - devet, 10 - deset, 100 - sto, 1000 - tisucu
http://www.poliitika.guru/balkan-koputab-keegi-ei-ava/
1. juulist 2013 (ühinemine EL-ga) ei tohi nad ELi eeskirjade järgi enam endise nime all müüa oma sajanditevanust dessertveini prošek'it, sest selle kõlakuju on liiga sarnane itaallaste prosecco'ga, mis küll hoopis vahuveini tähistab.
Kui Eestis hääletas 2003. aasta septembris Euroopa Liiduga ühinemise poolt 66,8% kodanikest, siis Horvaatias 2013 pea täpselt sama palju ehk 66,2%. Oluline erinevus on aga selles, et Eesti ja Ida-Euroopa riigid ühinesid euroliiduga heal ajal, inimeste ootused olid suured ning tänu kiirele majanduskasvule ei tulnud neis ka pettuda. Horvaatia liitumise ajaks oli kriis suurt osa Euroopat pikalt räsinud ning 28. liikmesriigi enda majandus on olnud viis aastat kestnud languses. Seetõttu räägiti nende euroliiduga ühinemise ajal palju rohkem Horvaatia probleemidest kui tulevikulootustest.
Erinevalt Eestist on euroliiduga ühinemine horvaatide jaoks kauaoodatud võimalus eristuda oma naabritest. Eesti ühines ELiga koos enamiku Ida-Euroopa riikidega ega eristunud seetõttu näiteks Lätist või Poolast. Horvaatia liitus üksi ning liikmelisus aitab tõmmata väga selge piiri nende ja valdavalt suurtes arenguraskustes vaevlevate Balkani riikide vahele. Koos Sloveeniaga kuulub Horvaatia nüüd kõrgliigasse, kuhu nende naabritel on veel väga pikk tee.
SPORT: Kui Euroopa Liitu pääseks poliitiliste ja majanduslike kriteeriumide asemel sportlike saavutuste põhjal, siis oleks Horvaatia seal olnud ammu enne meid. Hea tõestus sellest on asjaolu, et maailma jalgpalliriikide edetabelis on Horvaatia koguni 8. kohal, Eesti aga alles 86. Neli olümpiakulda võitnud Horvaatia mäesuusataja Janica Kostelic on ülemaailmne superstaar, aga veel hämmastavam on selle suhteliselt väikese riigi edu võistkonnaaladel, kus ei piisa ühest üliandekast sportlasest. Horvaadid on 20 aasta jooksul olümpiamängudelt võitnud medaleid käsipallis, veepallis ja korvpallis, lisaks veel MM-pronks jalgpallis.

Eurovisioon: Horvaatia parim positsioon seni on olnud 4. koht, mille nad on saavutanud kahel korral: 1996. aastal, kui Maja Blagdan esindas Horvaatiat lauluga "Sveta ljubav", ja 1999. aastal, kui Doris Dragović laulis "Marija Magdalena".

Lana Vatsel on rahvuselt horvaat, kuid räägib ilusat eesti keelt. Lana on elukutselt näitleja. Kirjastus: Päike ja Pilv, 2016, "Sa oled alati hoitud", kõige väiksematele; Paksus metsas elab siililaps koos emaga. Siilike on veel nii väike, et tal pole isegi okkaid. Küll aga on suur siililapse uudishimu, mis sunnib teda ühel hommikul salaja õue lipsama…

Horvaatia poeetilises võlust pole võimalik keelduda. Oma ajal veetis siin oma mesinädalaid kuulus krimiromaanide kirjanik Agatha Christie. Tema veetis nt Dubrovnikus ja Splitis oma teised mesinädalad. Kuningad ja keisrid nautisid oma puhkust siin sajandidest sajanditeni. Horvaatiat tunnustasid Lord Byron, Jack London, Jessenin, Tšehhov ja teised sõnameistrid. Veel on Horvaatiat puudutanud praegu popp Paulo Coelho oma "Zahiris".
Shakespeare'i teose "Kaheteistkümnes öö" tegevus toimub Dalmaatsias.
Kaasaegne kunst ei ole Horvaatiast mööda käinud: mitte nii väga kaua aega tagasi sai maaliline Dubrovnik kuningliku sadama prototüüpiks “Troonide Mängus”, mis on üks tänapäeva populaarsemaid teleseriaale. Sarja 5. osa on filmitud Sibenikus. Nii Splitis kui Dubrovnikus korraldatakse "Troonide mängu" ekskursioone.
Hvari saarel sündinud mees Ivan Vucetic (1858-1925) arendas välja teadusharu, mille abil identifitseeritakse inimene sõrmejälgede abil ja mida kasutatakse kriminalistikas üle kogu maailma. Daktüloskoopia.
Nikolai Tesla (1856-1943), mees, keda peetakse raadioseadete ja vahelduvvoolu leiutajaks-avastajaks, on samuti Horvaatias sündinud. Magneetilise induktsiooni ühik tesla on ka tema järgi nimetatud. Ja üks kuulujutt ka - Tesla olla keeldunud Nobeli preemiat vastu võtmast, sest ta oleks pidanud jagama seda Eddissoniga. Eddisson ja Tesla ei saanud oomavahel läbi, kumbkii rvas, et jagamine vähendab just tema teaduslikke saavutusi ning samuti oleks neil olnnud keeruline auhinnaraha jagada.
https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/nikola-tesla-10-leiutist-mis-muutsid-maailma
https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/nikola-tesla-geniaalne-leiutaja
Šibenikus sündinud Faust Vrancic (1551-1617) valmistas esimse lennuvõimelise langevarju.
Marco Polo on sündinud Horvaatias, Korcula saarel aastal 1254.
Pastapliiats on Horvaatia inseneri S. Penkalo leiutis.
Splitis asuv katedraal on maailma vanim katoliku katedraal - see on püsinud juba 1700 aastat ja jumalateenistusi on seal läbi viidud 1300 aastat.
Horvaadid on esimese (1214) slaavi konstitutsiooni loojad.
Horvaadid saavad valimistel hääletada 16-aastaselt juhul kui nad töötavad. muidu peavad ootama 18. eluaastani.
Maraschino liköör pärineb Zadari linnast. Seda saadakse Marasca kirssidest. Need on pisikesed, üsna hapud ning annavad liköörile unikaalse aroomi.
Horvaatial on õnnestunud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kanda kõige rohkem "asju". Hispaanial on küll sama palju, kuid arvestades nende riikide suuruse vahet, kuulub rekord ilmselt Horvaatiale - kokku 14 "asja". Eestis on vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud seto leelo, laulupidude traditsioon, Kihnu kultuuriruum ja suitsusaun. Horvaatia "asjad" on erinevad mitmehäälsed laulmised, muusikariistade mängimine, pühakutele pühendatud pidustused, peene pitsi heegeldamine, piparkookide küpsetamine, protsessioon (ristikäik), puust laste mänguasjade valmistamine, rüütliturniir jms.
LIPSU LUGU:
Kravata (hr k lips) on ilmselt tuntuim horvaadikeelne sõna, millest lähtub selle nimetus nii prantsuse, itaalia, saksa, kreeka, hispaania kui ka poola keeles. Algselt tähendaski kravat horvaati, kes 17. sajandil Louis XIII ja Richelieu’ vägedes sõdis ning oma uhke kaelasidemega prantslastest võitluskaaslastele silma jäi.
Ühe legendi järgi imetlenud isegi Napoleon horvaadist sõdurite kaelasidemeid, kui need Venemaal võitlesid. (horvaadi k - "hrvat" - prantsuse k cravate = horvaadi moodi; , saksa Krawatte).

Lipsu kandmise komme on tegelikult üle 2000 aasta vana, pärineb ajast, kui Hiinas keisri sõdalased kandsid erilist laiemat sorti siidist paela ümber kaela, et rõhutada nende sotsiaalset staatust – ehk siis erinevust lihtsõjameestest.
Euroopa lipsukandmise tava algatajateks aga peetakse horvaate – Kolmekümne aastase sõja ajal (1618-1648) kandsid prantslastega koos võidelnud Horvaatia sõdurid eristumiseks (tol ajal veel vormiriietust ei tuntud) kaelas erksavärvilisi kitsaid rätikuid. Prantslased ei suutnud korralikult hääldada sõna “horvaadid” ning hakkasid neid kutsuma kravattideks (Croatia – cravat).
Horvaatide erksad kaelasidemed erutasid edevaid prantslasi, lihtsuse mõttes öeldi ka nende kohta “kravatid” ning moejanune kuningas Louis XIV sattus nendest erilisse vaimustusse, palgates kohe ametliku kravatitegija, lastes teha palju erinevate värvidega kravatte, et siis igal hommikul vastavalt oma tujule vastav värv kaela sidumiseks valida.
Iga aasta 18. novembril tähistatakse Horvaatias lipsupäeva.
Baška tahvel on horvaadikeelne raidkirjatahvel 1100. aastast, horvaadi keele ja glagoolitsa kirja vanimaid ja tähtsamaid mälestusmärke. Tahvel avastati arheoloogilistel kaevamistel 1851. aastal Baška sadama lähedal Krki saarel, algselt oli see olnud osa altariruumivaheseinast. Alates 1934. aastast hoitakse seda Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemias Zagrebis. Püha Lucia kirikusse on vaatamiseks välja pandud tahvli koopia. Kivist mälestustahvlil, mille mõõtmed on 99,5 cm × 199 × 7,5–9 cm, on raidkiri, milles abt Držiha annab teada, et Horvaatia kuningas Zvonimir on annetanud tüki maad pühale Luciale, see tähendab benediktlastekloostrile. Raidkirja teises pooles annab abt Dobrovit omakorda teada, et tema ehitas selle kiriku koos üheksa mungaga. Tahvli ülaserv on kaunistatud viinapuuväätidest ornamendiga. Tahvlil on 13 raidkirjarida. Tekst on kirjutatud glagoolitsas ja on hästi säilinud. Glagoolitsa kirjamärkide seas esineb ka üksikuid ladina ja kirillitsa tähti. Tahvel on ainus säilinud näidis glagoolitsa tähestiku üleminekuvormist "ümaralt" (bulgaaria-makedoonia) tähestikult "nurgelisele" (horvaatia) tähestikule. Baška tahvlit peetakse horvaatide sünnitunnistuseks, sest see on vanim säilinud kirjalik allikas, kus mainitakse nime Horvaatia horvaadi keeles.
Horvaatia lambakoer on karjakoer, kes kaitseb ja karjatab karja. Tõu kodumaal kasutatakse neid ka täna karja karjatamisel, kuid nad on ka väga vahvad kodu- ja perekoerad, kellega võib harrastada ka koerasporti ja teha muid põnevaid asju.
Lisaks kuulsale dalmaatsia koerale on olemas ka kangelaslik dalmaatsia eesel, kes oma 100 kg kehakaalu juures suudab rahulikult kanda 130 kg koormat.
Dalmaatsia koer ei ole tegelikult Dalmaatsiast pärit ega selle järgi oma nime sanud. Kust tõug on alguse saanud, seda täpselt ei teatagi, kuid arvatakse, et need koerad toodi Dalmaatsiasse Roomast ja neid kasutati Dalmaatsia piiril valvurkoertena.

KLIIMA ja ILM: sisemaal kontinentaalne kliima (kuum suvi, külm talv (keskmiselt 2+25, talvel 0). Aadria rannikul vahemereline kliima - pehme ja märg talv (jaan keskm +9); soe, kuiv ja väga päikseline suvi (keskm juuli +28). Kõige vihmarohkemad on rannikulähedased mäed.
Bura (bora) - äkktuul. Külm ja kuiv, kirdest, sisemaalt mere suunas. Tekib väga spontaanselt ja puhub tugevate briisidena. Tekib, kui suhteliselt jahe õhk on kogunenud mägede taha ja sealt äkitsi üle/lahti pääseb ja järsult mööda nälva alla valgub. Seega on bora külm tuul, tugev ja vastik. Tema tekke põhjuseks pole mitte üksnes temperatuurierinevused, vaid ka õhurõhk Aadria kohal mängib rolli. Talvel võib kesta 6-14 päeva.
Jugo - lõunatuul. Soe ja niiske, idast ja kagust, põhjast ja kirdest. Saatjateks hallid pilved ja vihm. Tema ei teki nii äkitsi nagu bora, vajab "küpsemiseks" 36-38 tundi. Jugo puhub üle kogu aadria.
Mistral - kohalik tuul, puhub tavaliselt merelt ja tavaliselt suvel. Algab enamasti ca kl 10-11, kõrgpunkt on vahemikus 15-18 ja päikeseloojanguga on jälle rahu majas.
Oštro - puhub lõunast ja esineb enamasti Aadria avatud osades, kui loodest või läänest on lähenemas madalrõhkkond. Seda tuult ei mõjuta mäemassiivid, tema sobitub sarnase õhurõhuga piirkondadega.
Pulenat - tuleb läänest jaa võib põhjustada suuri laineid, eelkõige lääne- ja edelaranniku saarte ümber.
Tramontana (põhjast või loodest); levanat (idast); burin, konenjak, zmorac - rannikutuuled.
Tuule tugevus: vaikne tuul (0 palli, 0-1 m/s); kerge briis; nõrk briis; mõõdukas briis, värske briis (4 palli, 7-8 m/s), tugev tuul (5 palli, 9-11 m/s); järsk, tugev tuul; tormiline, torm (9 palli, 22-24 m/s), tugev torm, orkaanilaadne torm, orkaan (12 palli, 32 ja rohkem m/s)
Üks maailma suurimatest leitud trühvlitest kaalus 1,31 kilogrammi ning on kantud Guinnessi rekordite raamatusse, leiti Buje linna lähedalt trühvlikoer Diana abil. Väärtus 5000 dollarit.
DELFIINID:
võivad väljendada in naeru;
ujuvad isegi 25 cm sügavuses vees; kui veetase muutub liiga madalaks, hakkavad vährema küljelt küljele - see kergendab neil hingamist väljaspool vett ja võimaldab teineteist sabauime abil kasta;
laisilm-delfiin armastab sooja vett (24-30 kraadi), vesi alla 21 on talle liiga külm ja ta ujub kogu aeg ringi, et sooja saada. Soojemas vees muutub loiuks.
Ajumõõdud suhteliselt sarnased inimesele - aju suhteline kaal kehapikkuse kohta delfiinil 660 g, inimesel 780 g
Tavaline ujumiskiirus 36 km/h, kui nad aga püsivad kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi 60 km/h.
Suudavad hüpata kuni 5 m kõrgusele ja 9 m kaugusele
õpivad kiiremini kui koerad - piisab 2-3 korral näitamisest. Saab dresseerida nii ind ku rühmaviisiliselt. On valu suhtes sama tundlikud kui inimesed, seetõttu dresseerimisel ei karistata. Parim viis koostööks - tasu. Karistamisel delfiiniga kontakti ei saavuta, ta eemaldub, püüab vältida innimest, kes teda karistas, keeldub isegi toidust.
toituvad parvkaladest (kilu, heeringas, makrell, lendkalad)
hingavad kopsudega
sugukonda kuulub 22 liiki ja 50 perekonda - seega moodustavad nad suurema osa vaalaliste seltsist. Enamus elab soojades vetes, ainult 7 Antarktikas ja 7 Arkitkas.
Tartu vanglasse toodi karistust kandma kolmas Jugoslaavia sõjkurjategija (aastal 2014) - Milan Lukic. https://www.err.ee/507292/jugoslaavia-sojakurjategija-toodi-eestisse-karistust-kandma
Jalgpall vallandas Jugoslavia kodusõja: https://sport.err.ee/841242/schwede-ajaloonurk-kuidas-jalgpall-vallandas-jugoslaavia-kodusoja
Serbia täitis endises Jugoslaavias samasugust rolli nagu Venemaa NL-s... artikkel aastast 2017. https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ajakirjast-sodur-venemaa-jalajalg-endises-jugoslaavias?id=80396538
mai 2019: https://www.err.ee/945818/horvaatias-avaldasid-tuhanded-inimesed-meelt-abortide-vastu
purjejahiturism https://r2.err.ee/867323/reispass-horvaatia-agur-paesuld
Uudis aastast 2016: Mullu septembrist kuni tänavuse märtsi alguseni läbis Horvaatiat umbes 650 000 migranti. Märtsi alguses sulgesid Lääne-Balkani riigid neile täielikult oma piirid ja tuhanded inimesed jäid lõksu. Horvaatias on praegu umbes tuhat põgenikku. Kuid huvitav - siinne avalik arvamus ei ole nende vastu. Nad mõistavad, mis see on. Need inimesed teavad, mida tähendab põgeneda, jätta oma kodumaa. https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/12113-2016-03-21-20-39-06/layout-visit.html
Uudis aastast 2004: Horvaatias sõitis 50 meetri pikkune ja viiesajatonnise veeväljasurvega kaubalaev Kukljica küla juures maale ning lõhkus ära ühe perekonna kiviaia ja osa majakatusest. Tõenäoliselt oli kapten purjus.

laupäev, 22. juuni 2019

Ei hakka kiviajast peale siin ja praegu, ehkki asustus oli sel ajal sel territooriumil olemas. Hakkame peale nii umbes meie ajaarvamisega - ja siis kuulusid siinsed alad Rooma riigile. Üheks ajalooliselt tähtsamaks tegelaseks selles perioodis on keiser Diocletianus, Spliti lähedal sündinud mees, kellest on üksiti maha jäänud ka Ida-Euroopa suurimad Rooma-aegsed varemed.

Aastal 395, seoses Rooma riigi lagunemisega jäid praegused Sloveenia, Bosnia-Hertsegoviina ja Horvaatia Lääne-Rooma keisririigi koosseisu; Serbia, Kosovo ja Põhja-Makedooniast said Ida-Roomale, hilisemale Bütsantsile.

Idagootide kuningriik, Avaari khaaniriik, frankid eesotsas Karl Suurega aastal 790 ja arvukaltigasuguseid sõjalisi sebimisi tervelt tuhat aastat.

9. saj saabusid Bütsantsist mungad ja preestrid evangeeliumit kuulutama. Nende seas olid Kyrillos ja Methodios, kes leiutasid kirillitsa /glagoolitsa -

- kirikuslaavi e vanaslaavi keel on täna kasutusel vaid liturgilise keelena Bulgaaria, Serbia ja Vene Õigeusu kirikus, Horvaatia ja Tšehhi Kreekakatoliku kirikus -

glagoolitsa on tänaseks käibelt kadunud, ehkki algusest peale kasutati mõlemat kirja. Esimene kirikuslaavi keeles trükitud raamat oli Horvaatia "Missale Romanum Glagolitice" 1483, see oli horvaatia glagoolitsas. Järgnesid viis Krakowis trükitud liturgiaraamatut aastal 1491, need olid kirillitsas.

https://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/2001166

925 ühendas Dalmaatsia vürst Tomislav Horvaatia alad ühtseks kuningriigiks, mis kestis pea 200 aastat. Tomislav oli esimene Horvaatia päälik, kellel Rooma paavst lubas kanda tiitlit "kuningas". Tomislavi ajal muutus Horvaatia kõige võimsamaks riigiks Balkanil. Koosnes 11 krahvkonnast, igaühe keskuseks kindlustatud kuningalinn.

* * *

1102 - Ungari kuningas Kalman, Lazlo järeltulija, kroonitakse Horvaatia ja Dalmaatsia kuningaks. Horvaatia saab osaks Püha Istvani krooni maadest.

1242 - kuldbullga tagab Ungari kuningas Andras II Horvaatia aadli õigused, st osa võimust läheb kohalikule aristokraadile.

Vahepeal susib ikka ja jälle Veneetsia. 1409 müüb Ungari ja Horvaatia kuningas Lazlo Anjou Dalmaatsia Veneetsiale. Oli olnud pikk sõda keiser Sigismundiga ja raha oli vaja.

1527 Ungari-Horvaatia kuningriik läheb Habsburgide kätte.

Siis hakkavad türklased külas käima. Ikka läbi Horvaatia. (1683 - Viini piiramine, kohv).

* * *

Kui Napoleon mitte Moskvas, vaid Veneetsias käis (1797), võttis ta üksiti ka Horvaatia alad enda kätte hoiule. Ühendas Dalmaatsia, Istria ja Sloveenia ilusasti Illüüria provintsideks. Siit tekkiski Jugo ehk Lõuna-Slaavia kontseptsioon (pealinnaga Ljublanas). Ja kui Napoleon 1815 Austria-Ungari käest Waterloo all nahutada sai, siirdusid austerlased - ungarlased järelejäänud tükikesi kokku korjama.

Horvaatia rahvuslik ärkamine toimus 1835. 1848 toimus talurahva ülestõus (juhiks Josip Jelacic), mis suruti küll maha, kuid orjus kaotati kah. 1868 reformiga läks võim Põhja-Horvaatias austerlastelt ungarlastele, lõuna ehk Dalmaatsia jäi austerlaste kätte.

I MS-s sai Austria-Ungari impeerium lüüa ja tükeldati. Horvaatiast sai osake Serbia, Sloveenia ja Horvaadi kuningriigist.

1918 kuulutas Horvaatia küll välja iseseisvuse, kuid juba mõne kuu pärast, 1919, nõustus astuma riiki, mille moodustasid serblased ja sloveenid ehk endised kuningriigikambamehed. Selle pundi nimeks saab mõne aja pärast Jugoslaavia kuningriik. Samas Istria, Zadar, Cres jms lähevad Itaaliale. Horvaadid on rahulolematud ja paljud ühinevad talurahvaparteiga, mida juhib Stjepan Radic. Mees lastakse Belgradi parlamendis maha.

1920 kuulutab kuningas Aleksander Karadordevic välja dikdatuuri.

1932 puhkeb Jugoslaavias kodusõda.

1934 kuningas Aleksander tapetakse, võimu haarab tema nõbu Pavle.

1939-41 II MS, natsid tulevad sisse, Jugoslaavia vallutatakse ja jaotatakse, Horvaatiast saab Savoia dünastia (Itaalia) juhitav kuningriik. Itaalia haarab endale saared ja Dalmaatsia rannikulinnad (seal elas juba eelnevatest aegadest palju itaallasi).

Itaallasest kuningas ise siiski iialgi jalga Horvaatia pinnale ei tõsta, laseb Hitleri ja Mussolini nõusolekul valitseda marurahvuslaste pundil Ustašel. Ja lubab sellel annekteerida kogu tänase Bosnia ja Hertsegoviina, taga kiusata sealset elanikkonda, et teha ruumi horvaatidele. Ustaša püüab serblasi Serbiast välja ajada. Need püüavad põgeneda eelkõige Saksama suunas, kuid sakslased ei ole selle üle kuigi rõõmsad ja Ustaša hakkab rajama koonduslaagreid. Erinevatel andmetel tapetakse neis 60 -300 000 serblast, juuti ja rumeenia mustlast. Öeldakse, et Ustaše tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas välja ja kolmandiku pööras katoliiklusse.

USTAŠE oli Horvaatia nats-fašorganisatsioon, tegutses Horvaatia Riigi raames axise ehk Itaalia-Saksamaa alliansi toel alates 1941. aastast ning saatis välja Jugoslaavia partisanid ja Punaarmee.
Jugooslaavia Kunigriik oli keelanud kõik rahvusparteid, kuid jaanuaris 1929 tekkis Horvaatia Õiguspartei sõjakamast poolest Ustaše liikumine. Liidriteks Ante Pavelic ja Gustav Percec, 1933 mõrvas Ante Gustavi ja jäi üksinda pealikuks. Tähendus: "ülestõusmine, mässaja". Algul ei olnud liikumisel fašistlikku kaastähendust.

Ustaše vihkas ja üritas eraldada serblasi, juute, mustlasi ja üldse kõiki neid, kes tegutsesid nende vastu, sh ka horvaadi kommuniste. II MS jooksul, mil nad olid arvestatav poliitiline jõud, rajasid nad mitmeid koonduslaagreid, kurikuulsaim neist oli Jasenovaci kompleks.

Asus Zagrebist ca 100 km lõunas, rajati 1941, tegutses kuni II MS lõpuni 1945. Oli suurim Horvaatias, kuid suuruse poolest kolmas nende hulgas üldse, mis II MS ajal loodi. Laagri territooriumil olid ka naiste- ja lastelaager, seda nimetati Stara Gradiška. Laagri komndandiks oli frantsiskaani munk Miroslav Filipovic-Majsorovic. Enamus laagrisse tooduist hukatikohe laagri ümber asuvates tapapaikades - Gradinas, Granikus. Elus hoiti vaid väheseid - spetsialiste nt, artse, farmatseute, elektrikke, kingseppi, kullasseppi. Need elasid äärmiselt viletsates tingimustes. Eriti julmalt tapeti inimesi 1942. a suvel. Ühel augustiööl veeti koguni valvurite hulgas kihla, kes suudab tappa rohkem. Katoliku preester, isa Petar Brzica lõikas kõri läbi 1360 vangil erilise lihunikunoaga, mida nimetati "srbosjek" ehk serblase-lõikaja". Tema kuulutatigi võstluse võitjaks ja pälvis austava nimetuse "Kõrilõikajate kuningas". Kuldkell, hõbeserviis ja seapraad olid vaid mõned tema autasudest.
Aprillis 1945 tungisid partisanid lõpuks Janesovicisse ja leidsid sealt eest plju surnukehasid, varemed, suitsu ja tahma. Ustaša hävitas enne laagrist lahkumist kõik, et kõrvaldada jälgi toimunust.
Täpne hukkunute arv pole teada.

Ustaše sõmbol on suur U. Nende variant Sieg Heil!-ist oli "Za dom-Spremni!", mis tähendab "Koumaa eest - me oleme valmis!" Nende lipp oli trikoloor, punane-sinine-valge, keskel kilp ja üleval vasakus nurgas U täht.

Marssal Josip Broz Tito, kes oli päritolult sloveen-horvaat ja komm partei juht, astus Ustašale vastu. Tuhanded sõdisid tema partisanide ja tšetnikutena (serblaste mittetraditsiooniline sõjategevus: viljavarude põletamine, telefoniliinide läbilõikamine)... selles vennatapusõjas 1941-45 hukkus ca 1 mio inimest.

Pärast sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks - Horvaatia Sots V, Serbia, Sloveenia, Bosnia-Hertsegoviina, Makedoonia.

1948 - Jugoslaavia lööb NL mõjusfäärist lahku ja alustab mitteühinemispoliitikat. Lahkhelid NL-ga sundisid Titot ajama keset külma sõda vahendamise ja neutraalsuse poliitikat, Tito hoidis suurte raskustega koos erinevaid etnilisi rühmi ning need sidemed näitasid üles väsimise märke, kui ta aastal 1980 suri.

Ehkki riigiplaneerimine oli stalinlik, edenes majandus Sloveenias ja Horvaatias lõunapoolsete naabritega võrreldes jõudsamalt. Need hakkasid nõudma ka suuremat autonoomiat. Selle tagajärjel toimus "Horvaatia sügis 1971", kus reformimeelsed kas saadeti riigist või heideti parteist välja. Erinevus NL-ga oli näiteks selles, et Tito lubas jugoslaavlastel väljaspool riigipiire tööl käia, tagasitoodud valuuta oli aga riigi majandusele kasulik. Titol oli ka kombeks naaberriikidelt laenata ja aeg-ajalt oma riigid odavate kaupadega üle ujutada - see viis 1980, pärast tema surma, majanduskrahhini.

Languses olev majandus põhjustas taas uusi pingeid etniliste rühmade vahel, eriti siis, kui Serbia poliitik Slobodan Milosevic hakkas oma serblastele rääkima, et midagi tuleb Kosovo albaanlastega ette võtta. Kartes serblaste ülemvõimu taastumist leidsid horvaadid, et aitab sellest 40-aastasest kommunismist...

Slobodan Milosevic - õigusteadust õppinud mees, 1984-86 tegutses Belgradi kommunistide juhina, tema süüks pannakse Jugoslaavia vabariikide vahel tekkinud pingeid, mis viisid riigi lagunemiseni. Seisis vastu Sloveenia ja Horvaatia autonoomsustaotlustele, järgnes sõjategevus, mis nõudis 20 000 inimelu. Pool miljonit põgenes kodudest. ÜRO vastas majandussanktsioonidega Serbiale. Siis kuulutasid end iseseisvaks ka Makedoonia ja Bosnia-Hertsegoviina. Mõlemale vastati relvadega. Serbia omandas paariariigi maine.

Kui horvaadid lõpuks 1995 ülearu edukaiks osutusid, nõustus Milosevic läbirääkimistega ja loobus Suur-Serbia ambitsioonist, taotles rahusobitaja mainet ja saavutas selle, et osa Serbiale kehtestatud sanktsioone tühistati.

1996-97 tulid serblased tänavatele protestima, et KOVide valimisttulemused on võltsitud. Esialgu peksti need laiali, mõne aja pärast andis Milosevic opositsioonile järele.

1997 valis parlament Milosevici, kellele põhiseadus kolmandat ametiaega Serbia presidendina ei võimaldanud, ta Jugoslaavia presidendiks.

1998 arenes Kosovo iseseisvusliikumine relvastatud vastasseisuks Jugoslaavia armeega. ÜRO ja NATO survel põmbas Milosevic osa jõududest küll Kosovost välja, kuid rahuleppest ja Kosovole autonoomia andmisest keeldus. Vastupidi: 1999 alustasuut ulatuslikku rünnakut Kosovo vastu. NATO vastas õhurünnakutega Serbiale, Milosevic aga muudkui nõudis Kosovo etnilist puhastamist. Samal ajal hakkas suuremat autonoomiat taotlema Montenegro.

2000 lasi Milosevic kohendada põhiseadust, et veekl kaks ametiaega võimul olla. Kuid presidendivalimistel kaotas ta siiski Serbia Demokraatlikule opositsioonile (kosnes 18 parteist). Ei tunnistanud kaotust, kuid järgnenud massimeeleavalduste survel astus siiski tagasi.

2001 vahistati ja anti Haagi tribunali kätte. See mõistis Milosevici süüdi sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes.

Suri vangistuses 2006.

KOSOVO: Pärast 1999. aastat lahksid Kosovost paljud serblased, kohalikud albaanlased ei soovinud Serbia võimu taastamist. Serbia jälle ei ole valmis tunnustama Kosovo iseseisvust. Kosovo iseseisvaks kuulutamine ILMA Serbia nõusolekta rikuks aga territoriaalse terviklikkuse ja siseasjadesse mittesekkumise printsiipi. Seetõttu jätkub praegune olukord ilmselt kaua.

2006 algasid Viinis läbirääkimised Kosovo staatuse üle, neid juhtis Martti Ahtisaari. 2007 ütles Ahtisaari, et läbirääkimised jooksid ummikusse - oli küll valminud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni eelnõu, mille järgi oleks K võinud saada piiratud riikluse, kuid sellega polnud nõus kumbki pool. Venemaa lubas resolusiooni vetostada.

17. veebr 2008 kuulutas Kosovo end iseseisvaks. Juba esimestel päevadel tunnustasid iseseisvust USA, Pr, Suurbritaania. Eesti tunnustas 24. aprillil. 11. juuni seisuga 2013 tunnustas iseseisbust 101 ÜRO riiki, Kosovo lähinaabritest kõik peale Serbia.

Venema ja Hiina ei ole tunnustanud.

EL riikidest on 23 ja ei ole 5; NATO riikidest 24 on ja 4 ei ole. Seeg ei EL, NATO ega ÜRO organisatsioonidena K iseseisvust tunnustada ei saa ja tegutsevad Kosovos jätkuvalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 alusel.

EL-ss tunnustavad: https://de.wikipedia.org/wiki/Kosovo

Berliini müüri langemine ja NL lagunemine 1991 veensid Sloveenia, Horvaatia ja Makedoonia valitsusi föderaalsidemeid katkestama. Rahva referendumil saab idee suure poolehoiu, kuid serblaste leer, mida toetab Jugoslaavia Rahvaarmee, hakkab mässama. Sloveenias kestab sõda vaid 6 päeva, Horvaatias aga läheb aega - serblaste kaitsmise ettekäändel hõivas Jug Rahvaarmee ca viiendiku Horvaatia aladest, Dubrovnikut piirati 7 kuud... Viis aastat hiljem vabastas Horvaatia armee serblaste okupeeritud maa. 1995 a lepinguga sätestati piirid, vaidlusalused territooriumid olid ÜRO järelvalve all kuni 1998.

2009 - NATO liige

2013 - EL liige

Liitumine EL-ga tekitas probleeme Horvaatia ja Sloveenia vahel -viimane hakkas norima pisiasjade kallal ning tegi Horvaatia elu keeruliseks. Liitumisel oli poolthääletanute protsent umbes sama, mis Eestis.
Horvaatia sisepoliitikat on vürtsitnud mitmed skandaalis. Suurim neist seotud endise peamnistri Ivo Sanaderiga (demokraatide liit), kes ennast aastal 2009 poliitikast taandas. Partei andis talle eluaegse auesimehe tiitli, kuid kohe hakkasid levima ka kuulujutud, et Sanader on segatud mitmesse kriminaalasja.
2010 tahtis Sanader poliitikasse tagasi tulla, järgmisel päeval peale avaldust otsustas partei juhats ta parteist välja heita. Veel üht-teist ja Sanader põgenes Sloveeniasse, kuulutati kohe rahvusvaheliselt tgaotsitavaks ja vangistati Salzburgis.
2011 andis Austria Sanaderi Horvaatiale välja. Teda süüdistati korruptsioonis ja ametiseisundi kuritarvitamises. 2012 mõisteti ta mitme miljoni euro ulatuses altkäeaksude võtmises süüdi, sai 10 aastat vanglat, mis hiljem muudeti 8,5 peale Sanaderi skandaalist räägitakse siiamaani.

Horvaatia poliitika võttis uue suuna 2011, kui uue koalitsiooni nimega Kukuriku (ehk Kikerikii, nimi on restorani järgi, kus see loodi)moodustasid sotsiaaldemokraadid koos liberaalide ja pensionäridega. Selle juhks sai Zoran Milanovic.

Eurole üleminek oli algselt planitud 2014, kuid majandus ei jõudnud järgi, uueks tärminiks 2020.

* * *
http://www.poliitika.guru/balkan-koputab-keegi-ei-ava/

reede, 21. juuni 2019

Horvaatia president

19. juuni 2019: Täna külastab Eestit ametliku visiidi raames Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović, keda on nimetatud maailma seksikaimaks riigipeaks. Kuid asjad ei ole päris nii nagu paistavad. Kolinda Grabar-Kitarović sai selle mitte ametliku tiitli oma bikiinipiltide poolest. Blondi naisterahva suur rinnapartii ning seksikad kurvid ei jäänud kellelegi märkamata ning naine jäi igaveseks kõikidele meelde. Kuid ... seksikate bikiinipiltide peal ei ole Kolinda Grabar-Kitarović. Horvaatia riigipea on õrnalt sarnane räppar Ice-T abikaasale Coco Austin. Just temaga ongi riigipea segamini aetud.
Pärast Marine Le Peni hiljutist Tallinna-visiiti, keda tema kriitikud meedias vaenulikult "Putini sõbrannaks" on nimetanud, külastab Eestit veel üks Venemaaga heade suhete pooldaja – Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović. Tuleviku ajaloolased saavad kahtlemata nentida, kuivõrd positiivselt mõjub isiklik kohtumine Vladimir Putiniga enamikule välismaa poliitikategelastele, eriti naistele. Venemaa riigipea "sarmi" kütkesse sattununa on lääne ajakirjandus juba kirjeldanud nii Prantsusmaa Rahvusrinde juhti Mrine Le Peni kui Austria välisministrit Karin Kneisslit, kellega Putin tolle pulmas tantsu keerutas. Erandiks pole ka Kolinda Grabar-Kitarović. Venemaa vaenlasi Euroopas on eriti pahandanud Horvaatia presidendi sõit Venemaale jalgpalli MM-le 2018 suvel.
Eestis kohtus Kersti Kaljulaidiga, peaministri Jüri Ratasega ning Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga. Plaanib asetada pärja Vabastajate monumendile ja külastada Kommunismiohvrite memoriaali Maarjamäel, mis kuluvad Eesti kõrgetele külalistele kostatud ametlikku "miinimumprogrammi".
Kadriorus, presidendilossi hoovis antud pressikonverentsil rõhusid riigipead - naised Eesti ja Horvaatia sõbralikele suhetele ning koostööle. Läbivad teemad olid Balti riikide turvalisus, küberkaitse, majandus ning naised poliitikas.

Horvaatia on populismi ja marurahvusluse tõusul Euroopas hea näide eri rahvaste ning religioonide rahumeelsest koosolemisest, ütles Tallinnas Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarovic. Horvaatia presidendi sõnul on riigi tee Jugoslaavia kodusõjast Euroopa Liidu korraliku liikmeni olnud eeskujulik. Eriti oluliseks peab Horvaatia president islamikogukonna täielikku lõimimist ülejäänud ühiskonnaga. "Nad on täielikult lõimitud, nii et me elame koos, me elame ühist elu. Ma arvan, et see on kogemus, mida meie moslemite ülemvaimulik hea meelega jagab. Ta külastab Brüsselit ja teisi riike tihti, tutvustades Horvaatia kogemust. See kogemus on loodetavasti kasulik paljude riikide jaoks, aidates vähendada hirmu islami ees ja aru saada vajadusest koos elada," rääkis Grabar-Kitarovic.
On Horvaatia esimene naispresident (üldse neljas president), veebruarist 2015, 46 a, tal on kaks last.

Split

Spliti, Horvaatia suurema ja ühtlasi vanima Aadria mere ranniku linna rahvaarv on üle nelja korra suurem kui Dubrovnikus, küündides kahesaja tuhendeni. Arvatavalt umbes 1700 aastat vana Split on Horvaatias nii tähtsaks linnakeskuseks kui ka kogu rahva jaoks luksusliku puhkuse majakaks. Lisaks Horvaatia kultuuripealinnale on Split võimsa sporditraditsiooniga linn, kust on võrsunud sellised rahvusvahelised tähed nagu Goran Ivaniðeviã ja Mario Anãiã. Külastajaid meelitab ligi suur hulk kütkestavaid kultuurilisi vaatamisväärsusi nagu Diocletianuse palee ja terve hord riiklikke muuseume ning perekondlikke restorane, baare ja kohvikuid.
Lennujaam on umbes 30 km linnast.
Horvaatia suuruselt teine linn (ca 200 000 elanikku), mille ajalooline kesklinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Horvaatide jaoks on Split ainulaadne, sest siin on esindatud kõik olemasolevad arhitektuuristiilid. Linna 1700-aastane ajalugu on täis dramaatilisi sündmusi ja erinevate kultuuriajastute jälgi. Kohalikud ei räägi ilmaasjata, et „Spliti tänavatel on erinevad ajastud üksteisega ühendatud majade vahel rippuvate pesunööride abil".
Riva - palmidega promenaad
Vanalinn - libe!
Marjani küngas on turistide seas soositud ajaveetmise koht, kus on palju jooksuradasid, parke, kauneid vaateid.
Diocletianuse palee tohutu suur hoone laiub peaaegu 40 000 ruutmeetril ja on üks suurimaid ehitisi kogu maailmas. Palee on nagu miniatuurne suurepärase vanaaegse arhitektuuriga linn, mida ülejäänud Splitist eraldavad kõrged müürid. See oli aastal 305 oma positsioonist loobunud Rooma keiser Diocletianuse residents. Dicoletianuse palee asub vanas linnajaos, kus nüüd asub kitsaste tänavalabürintide poolest tuntud jalakäijate ala. Pärast keisri surma tärkas palee sees linnakeskus, mis arenes eriti jõudsalt keskajal. Tänapäeval on palee tore segu erinevatest ajastutest ja ehitusstiilidest, kus tooni annab Püha Domniuse katedraal – sulam kristlikust arhitektuurist ja klassikalisest rooma ehitusstiilist.
https://arhiiv.err.ee/vaata/reisile-minuga-split
Iga aasta augustis toimuvad Splitis Diocletianuse päevad. Kestavad 4 päeva, gladiaatorite rongkäik, toogad, suur pidulik õhtusöök,... D sündis siinsamas orjana aastal 244. Tee orjast imperaatoriks oli karm, mille Diocletianus aga läbis uskumatult osavalt. Tegi karjääri Rooma sõjaväes ja valitses üle 20 aasta. Temast alates nimetati Rooma keisreid isandaks. Spliti linna ehitas > hiigelsuure palee ja elas siin kuni oma surmani. Palee on tüüpilise Rooma sõjaväelaagri moodi. Müüride paksus on kohati kuni 28 m! Palees on katakombid, mis aastani 1952 olid välja kaevamata. Nüüd palju külastajaid pluss filmitegijaid - hittseriaali "Troonide mäng" paljud võtmestseenid on just siin tehtud. Väljak on tegelikult vanem kui palee. D tegeles Egiptuse rüüstamise ja röövimisega. Kõik punasest graniidist sambad on Egiptusest toodud. 12 sfinksi palees on aastast 1500 eKr - asjad vanusega 35 sajandit... Palee oli mõeldud D-le vanaduspuhkuse ajaks. Kolis siia pärast troonist loobumist. Oli esimene, kes võimust loobus. Elas siin rahulikult 11 aastat. Suri loomulikku surma aastal 316. Viis sisse rea uuendusi -nt pidid kõik maksma makse. Mees, kes oskas karjääriredelil tõusta. Kõigepealt sai temast oma eelkäija Numerianuse ihukaitsjeväe ülem. Rooma riigis oli parasjagu 15-aastane valitsuskriis, mille käigus hukkus 30 valitsejat - niisiis on päris loomulik, et ühel päeval ka Numerianus enam ei ärganud. Arvatakse, et ka D käed ei jäänud selles loos puhtaks, kuid mingeid tõendeid leitud pole. Tema süüdistas Flavius Aperit, nende vahel toimus duell, D tappis "Mõrtsuka". Ja siis aitasid sõdurid D troonile. Lisaks sellele, et ta oli imperaator, kuulutas ta end Jumala asemikuks maa peal, st Jupiteriks. Palees on D lemmikruum - selle seinad olid pleni kaetud kuldplaatidega, astus ruumi keskele, lasi endale selga panna purpurpunase jumaliku mantli ja astus rahva ette - et kõik teda imetleda saaksid. Alamad pidid samal ajal olema kõik kõhuli, näod vastu maad, käed laiali. Põhjus: mitte, et kena ristikujuline väli - sellises asendis ei saa sa haarata relva ega Jumalale mingil moel kahju teha. Miks peavad Spliti elanikud olema talle tänulikud? Sest ca 2000 a tagasi lasi see mees ehitada akveduktid, mis tõid vee mägedest linna. Ja kuna ta põdes suurusehullustust, siis lasi ta 1000 elakinuga Spliti jaoks teha sama suure ja võimsa akvedukti nagu see oli miljoni elanikuga Roomas. Seetõttu tarbib kogu linn tänini nendesamade akveduktide vett.
Pärast 15. sajandist pärit raekoja, keskaegsete väljakute ning Püha Franciscuse ja Meie Emanda kirikute külastamist soovitame jalutada linna põhikail ja vanalinna (Varoš) väikestel võluvatel tänavatel. Sustipani piirkonnas avaneb suurepärane vaade merele ja saartele ning saartele on võimalik ka paadiga sõita.
Spliti kaldaid uhub silmapaistvalt puhas sügavroheline meri – vesi on saanud oma värvi põhjas oleva kvartsiidi tõttu. Vesi on nii selge, et mitmekümne meetri sügavusel asuvaid koralle on palja silmaga hästi näha. Mõnes kohas ulatuvad männipuude read peaaegu vette, pakkudes kuumadel suvepäevadel mõnusat varju.
Siinne kliima on väga pehme ja sobib hästi lastele – inimesed ei räägi niisama, et siin piirkonnas veedetud kaks nädalat annavad kaheks aastaks hea tervise.
Splitis peate kindlasti proovima kohalikku toitu – suurepäraseid mereande ja värskeid köögivilju. Siinset toitu praktiliselt ei kuumtöödeldagi, mistõttu see säilitab oma kasulikud omadused. Soovitame külastada kuulsat ja hubast baari Wine & Cheese Bar, kus saate proovida üle saja erineva Horvaatia veini ja üle 20 sordi juustu.
Horvaatia suurimat, 800-ruutmeetrist akvaariumi, kus on esindatud kõik Aadria mere elanikud.
kohalikud horvaadid on leiutanud sellised asjad nagu täitesulepea ja meeste siidsokid ja -lipsud – neid kõiki saab siin osta. Ärge unustage ka maitsvaid Horvaatia juuste ja kohalikku veini.

RINGKÄIK
Riva - mereäärne tn

Kõndige mööda Riva ja leidke ava nr 22 ja 23 vahel, et siseneda pimedatesse maa-alustesse ruumidesse, mida tuntakse Podrum (1) või keldrisaalidena. See õudne ruum toimis palee keldrina ja seda kasutati tõenäoliselt ladustamiseks. Väikese tasu eest saate külastada osa sellest maa-alusest ruumist- sageli antakse näitusted jms. Kui näitusi ei taha, võtke peamine läbikäik läbi Podrumi, mis on täis piltide, keraamika ja käsitöö müüjaid.

Podrumist tõusevad järsud kivitrepid Peristilile (2) Diocletianuse ajastul oli see sammastega väljak peamine avalik ruum linnas, koos seinte ja koht, kus imperaator end "ilmutas" oma rahvale. Gooti ja renessanss-majadega ääristatud Peristil on ikka veel populaarne kohtumispaik. Suvefestivaliajal on Peristil'i lava koos ajalooliste taustadekoratsioonidega ooperitele ja kontsertidele. Kompleksis asub ka turismiamet.

Otse Podrumi väljapääsu kohal on vestibüül (3). Diocletianuse privaatkorterid olid piki merevaadet ja see siin uhke sissepääs tema kvartalitesse. Kuplpelkatus oli algselt kaunistatud mosaiikide ja seinad on marmoriga. Mõnikord astuvad siin üles seltskonnad, kes esitavad klapat, traditsioonilist dalmaatsia rahvalaulu, kasutades ära vestibüla erakordset akustikat.

Pärast Diocletianuse surma aastal 316. paigutati ta keha sarkofaagiga kaheksanurkse mausoleumi keskele. Keisri puhkepaik on nüüd katedraal St Domnius (4), mis on irooniline, sest Diocletianus põlastas kristlust ja oli viimane valitseja, kes kristlastele väga palju surmasi ja kannatusi põhjustas. Hiljem muutsid palee elanikud Diocletianuse mausoleumi varakristlikuks kirikuks, mis oli pühendatud Sv Duje'le ja hiljem Salona piiskop Domnius'ele - viimane oli üks imperaatori viimaseid ohvreid.

Katedraali sisenemisel märkate puidust uksi, mis pärinevad 1214. aastast. Kohaliku skulptori Andrija Buvina poolt nikerdatud ustel on kujutatud 28 stseeni Kristuse elust. Katedraalist paremal asuvas tornist asub Egiptuse sfinks, mis on valmistatud mustast graniidist ja mis pärineb 1500 eKr-st. Sfinksi "valvab" Jupiteri templit. Te võite ronida suurepärase 13. sajandi romaani kellatorni tippu. Umbes 60 meetri kõrgusel saate parema perspektiivi linnaplaneeringust. Samal ajal kui keiserlikud korterid asusid palee lõunaosas vaatega merele, elasid põhja pool sõdurid ja teenistujad.

Peristilist pöörake paremale Poljana Kraljice Jelene'ile, et jõuda linna turule Pazar. Hoojaline puu- ja köögivili, koduse juustu, singi ja maitseainete kaos. Siit saab avaruse tõttu ka parima vaate Diocletianuse paleele.

Värava ees on keskajal ehitatud Püha Katariina palvekoda. See oli dominiiklaste käsutuses, kuni nad ehitasid omaenda kloostrit. Palvekoda ehitati 17 saj ümber ja sai Püha Dominicuse kirikuks.

Lahkuge lossikompleksist läbi Srebrena Vrata (Hõbevärav), mis leiti ja restaureeriti alles 50ndatel - oli nii kaua paksudes müürides peidus! - ja pöörake paremale, et minna läbi Poljana Grgur Ninski. Nüüd pöörake vasakule Papaliceval, siis paremale Dioklecijanovale, et jõuda Zlatna Vrata (Golden Gate), mis oli algselt palee peamine sissepääs. 11. saj suleti koridor palee ja värava vahelning muudeti St. Martini kirikuks.

Väljaspool väravat seisab Grgur Ninski (6) imposantne kuju. Monumendi autoriks on Horvaatia suurim skulptor Ivan Mestrovic, kuju püstitti tähistamaks 1929 Spliti 1000 aastapäeva (?). Grgur oli 9. sajandi piiskop, kes eitas Roomale väljakutse, propageerides, et Horvaatia kirik kasutab slaavikeelset glagoolitsa kirja, mitte ladina keelt. Kuulujutt on see, et kui sa puudutad kuju varvast ja midagi soovid, siis see antakse. Te tunnete varvastes kohe, kui kuldne soojus neisse voolab..

Pärast kuju liikuge edasi mööda teed, mis läheb läbi aia ja kulgeb paralleelselt välisseintega, siis keerake vasakule Bosanskale. Järgige Bosanskat, et jõuda Narodni Trg'i (7) linna peaväljakule. 11. sajandil hakkas Split laienema lääne poole Zeljezna Vrata (raudvärav), mis sai piiriks linna vanade ja uute osade vahel. 14. sajandil oli see "uus linn" kindlustatud ja Narodni Trg sai linnakeskuseks.

Lahku Narodni Trg'lt Maruliceva tänavat mööda, mis on kitsas tänav sinust paremal, kui oled näoga Zeljezna Vrata (Raudvärav) ja 15. sajandist kellatorni poole. Liigu kuni Trg Brace Radica'ni,(Rahvaväljak) (8) mis on väike väljak, vaid ühe kvartali kaugusel rivast, eraldatud sellest kahe kaheksanurkse 15. sajandist torniga. Väljaku keskel on Marko Marulicu kuju (sama skulptor, Ivan Mestrovic). Marko15. sajandil kirjutatud näidend "Judita" on esimene Horvaatia näidend. 15 saj-st peale oli see äri- ja halduskeskus, esindushooned nii veneetsia gootikas kui renessansis (lodžaga raekoda, allkorrusel 3 kaart, ülakorrusel gooti aken).

Jalutage piki väljakut ja võtke Dobric'e tn, pöörake vasakule Zadarska peal, siis kohe kohe Obrovile. See viib teid Ribrajica'le (9) siseruumides asuvale kalaturule Kraj Sv Marije'il. Omapärane lõhn ei ole mitte ainult kalast: Ribarnica kõrval asub üks teine hoone aastast1913. Seal lähedal asuvad väävli allikad (ei ole üldsusele avatud).

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-18-35-stadtberg-marjan-in-split/

Sobiv asend Jadro jõe suudmes meelitas siia illüürlasi juba ajal enne Kr. Ka kreeklased tulid, rajasid jõe suudmesse sadama ja ajasid usinasti äri kuni tulid roomlased aastal 74 ja vallutasid ala, liitsid oma impeeriumiga, panid kohale nimeks Salona ja tõstsid ta rooma elu keskuseks Dalmaatsias.

Salonas sündinud keiser Diocletianus lasi linnast veidi väljapoole vaid kümne aastaga ülivõimsa palee rajada, mida ta kavatses vanaduses rahuliku äraolemise paigana kasutada.
7. sajandil põgenesid Slona elanikud osaliselt purustatud Salonast Diocletianuse palee juurde ja rajasid sinna uue linna, millele nad andsid nimeks Split. Paleest kasvanud linn kuulus alates 9. sajandist vanahorvaatia riigi alla, mida valitseti osalt frankide, osalt Bütsantsi poolt. Poliitiline autonoomia aga oli nii tugev, et Splitil oli isegi omaenda rahapada ja oma mündid.

Veneetsia lõpetas Spliti eelisseisuse. Sel ajal täiendati kindlustusi kahe võimsa torniga, mis pidid veneetslasi nii sise- kui välisvaenlaste eest kaitsma. 16. saj täiendati müüre ja kaitserajatisi veelkord ajale vastavamaks, sest Split oli jätkuvalt edasi kasvanud-arenenud, nii et türklased olid hakanud linnakesele silma heitma.

Isegi sõdade ajal türklastega ehitati Splitis edasi. Vaatamata osmanite-ohule kerkisid võimsad barokkpaleed.

Austri ajal laiendati sadamat, samuti ehitati mõned valitsus- ja tööstushooned.

Pärst I MS sai Splitist Jugoslaavia Kuningriigi keskus. Tema tähtsus ja roll ülikooli - ning spordilinnana on säilinud tänini. Lisaks on ta Dalmaatsia üks turismimagneteid.

Kuigi Diocletianuse palee rajamine andis linnale n-ö stardipaugu, on linn ammu selle müüridest välja kasvanud. Ja mitte ainult ruumilises mõttes - Split on kaubanduskeskus, tööstus (laevaehitus), spordimetropol, kus korraldatakse rahvysvahelisi võistlusi ja turniire. Horvaatia Rahvusteater pakub oma ooperi-, balleti- ja moodsa kunsti lavastustega igale maitsele oma, muuseumid ja galeriid jne.

* * *

See pole maailma ajaloos mitte esimene kord, kui valitseja aseb endale rahulikuks vanaduspõlveks rajada lossi kuskile kõrvalisemasse kohta. Kas võis rooma imperaator Diocletianus aimata, et tema "majake mere ääres" on ühel hetkel Dalmaatsia suurim linn?

Diocletianuse elu ei saa mitte just rahuarmastajalikuks nimetda. Edukas valitseja sepistas oma teed erinevate keisrite teenistuses, mõrvas siis tööandja ehk ihukaitse pääliku ja lasi end väljastpoolt Bütsantsi keisriks kuulutada. Veel elava imperaatori kõrvaldas Diocletianus ühes lahingus. Nüüd oligi tema kogu Rooma riigi ainuvalitseja ja kõige kõvem kutt. Ja alustas kohe suurte reformidega.

Salonas sündinud Diocletianus otsustas aastal 295 selle linna väravate taha (või ette), kus ta sündinud oli ningg mis sel hetkel oli Dalmaatsia pealinn, endale palee rajada, kus siis rahulikult vanadusepõlve nautida. Palee ehitamine käis imekähku, 10 aastaga oli kompleks valmis. Tolle aja ja tehniliste võimaluste kohta oli see ikka ülim kiirus.

Palee võtab enda alla 40 000 m2 ja on tänini praktiliselt kogu ulatuses ümbritsetud 20 m kõrge müüriga, millel lisaks torid. 3 väravat maa ja üks mere poolt võimaldavad sissepääsu antiiksesse kindlusesse. Väravatel on metalsed nimed - Porta Aurea – kuldvärav –, Porta Argenta – hõbeväravr -, Porta Ferrea – Raudvärav – ja Porta Aenea, pronksvärav. Kogu paleekompleks on tol ajal tavaline kompott erinevatest rikkust-luksust näitavatest objektidest ja kaitserajatistest.

Pronksvärav avas palee merele, mis tookord ulatus müürideni. Siin olid kalastuskohad galeeridele (tolleaegne paat, liikus nii purjede kui aerudega). Mere tagasitõmbumisega on maad nii palju välja tulnud, et 18 saj hakati siia madalaid majakesi ehitama.

Merevärav on maalause käigu abil peristiiliga ühendatud (nelinurkne, igast küljest sammastega ümbritsetud väljak), kus tänapäeval igasugust kunsti-kremplit pakutakse. Isegi maa-alune galerii asub palee all katakombides. Käigud algavad kõik perisylist.
Siin olla keiser Diokletianus oma külalisi vastu võtnud, enne, kui ta need eluruumidesse juhatas. Täna moodustab sammasõu kenad kulissid väikstele kohvikutele.

Perityli kõrval asusid kolm väikest templit. Veenuse templi 6nurkne põhiplaan on veel täna kohvik Luxori põrandal aimata. Üsna hästi on säilinud Jupiteri tempel, vähemalt tema läände vaatavad katuseviilud ja täieliult võimas laevõlv pühakoja sees. 6. sajandil muudeti rooma kõigi jumaluste tempel ristimiskabeliks, mille keskpunktiks on 12 saj-st ristimisvaagen. St see on pärit horvaatia kuningriigi ajast ja on kaunistatud tolle ajastu motiivide ja ornamentidega. Pronksist Johannes, kabeli nimitegelane, ilmus palju aastaid hiljem: selle autoriks on Horvaatia kuulsaim kunstnik Ivan Mestrovic, see siin on meistri viimane töö aastast 1945.

Lubage endale sõõmuke imeriaatorlikku luksust ja astuge läbi vestibüülist, kunagisest sissepääsuhallist, mis viib keiserlike privaatruumideni. Pale sellest osast on säilinud vaid esimene korrus, kuid sellest piisab, et teile selgeks teha, mismoodi üks keiser ammustel aegadel elas. Ja kuigi privaatruumid asusid esimesel korrusel, näö tasapinnal, on neid kirjaledatud kui keldriruume. Võib-olla seetõttu, et veel kuni 1956 olid need täielikult rämpsu täis, nii et järgnes suur koristusaktsioon ja täna saab kõndida läbi 25 saali, mida osaliselt kasutatakse väljapanekuteks.

Ka keisri enda mausoleum on pidanud "ümberkujundusega" leppima. 8nurkse põhiplaaniga matmispaiga peale ehitati 6.-7. saj Püha vaimu (Sveti Duje) katedraal. 10 saj-st on see piiskopikatedraal. Ja ehkki kirik pole katedraaliks sobilikult suur, mõjub ta ikkagi monumentaalselt. Märkimist ja vaatamist väärt on ka varakamber, mida välhaspool jumalateenistusi näha võib.

Katedraali kellatorni trepiastmed on 13. sajandist. Vaade on suurepärane. Näha on kogu paleekompleks ja seegi, et osad katusekivid on pärit antiikse rooma aegadest...

Veidi ebausku ja väga palju uhkust Horvaatia ajaloo üle võite kogeda Kuldse värava juures. Ühelt poolt on see põhjasuund avanev värav palee uhkeimnagu on kuldki kõige hinnatum metall. Igatahes sellest ajast, kui sa on renoveeritud, on tegemist tõeliselt särava pärliga. Lisaks veel skulptuur, mille meister Ivan Mestrovici skulptuur, mille ta valmistas aastal 1929: sellel on kujutatud kirikuisa Grgur Ninski / Gregor Nin'ist ja meenutab kirikukogu, mis enam kui 1000 aastat tagasi Splitis toimus. Piiskop Gregor astus välja selle eest, et slaavi keel jumalateenistustel võiks säilida ja oli seega justkui omamoodi vabadusvõitleja. Ka täna peetakse mehest veel hästi lugu - mehe varvas on kuldseks suudeldud, kuna see toovat õnne ja õnnistust.

Loomulikult on palees veel palju antiikset, keskaegset ja uutki pakkuda. See on nagu omaette kosmos, millest paljude aegade jooksul on tekkinud linn nimega Split.

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-17-35-diokletianspalast-split/