Krka

• 2017: Krka rahvuspark, mis on kuulus oma imekaunite koskede poolest ning kus saab ka helesinises vees ujuda, hakkab rahvarohkuse tõttu külastajate arvu piirama.
• Pargi direktor Krešimir  Šakic teatas, et nad on sätestanud limiidi, kui palju inimesi võib korraga kuulsas Skradinski buki alal järves ujuda. Seal suplemine on turistide seas erakordselt populaarne, sest vesi on helesinine ja paistab läbi ning seda looduslikku basseini kaunistab ka suur ja võimas astmeline kosk. Korraga lastakse alale 10 000 külastajat, kui see number on täis, suunatakse ülejäänud turistid pargi vähemrahvastatud piirkondadesse ja nad peavad ootama, kuni eelmised inimesed on lahkunud, et samuti ujumisalale siseneda.
• Krka rahvuspark on 109 ruutkilomeetrit suur ning see asub Krka jõe kallastel. Rahvuspargiks kuulutati ala 1985. aastal ning see on seitsmes rahvuspark Horvaatias. See on imeilus piirkond, kus jõgi murrab läbi sügava kanjoni. Krka rahvusparki peetakse Horvaatia üheks ilusaimaks looduslikuks vaatamisväärsuseks.
• Horvaatia rahvusparke külastab aastas 3,5 miljonit turisti, kuid juuli ja august on kõige rahvarohkemad kuud. Plitvice rahvuspark on Krkale üsna sarnane ja esimest peetakse ka sageli ilusamaks, kuid Krka meelitab just oma kompaktsuse ning võimalusega ujuda.
• Pargil on mitu sissepääsu, meie valisime hommikul välja Šibenikile lähima ehk Lozovaci. Pargi sissepääs oli tõeline turistikas - sööklad, kohvikud, üks silt suurem kui teine. Enamus neist oli, tõsi küll, veel suletud. Kui piletid hangitud, oli kaks varianti matkarajale liikumiseks - tasuta buss või u. 800 meetrit teerada. Otsustamise reipalt jalutamise kasuks. Vaatamisväärsuste mõttes sel erilist tolku ei olnud, sest rada kulges puude vahel. Seega oleks võinud südamerahuga bussiga sõita. Tee lookles sillerdava ja voolava vee peal, puude vahel. Ümberringi oli väiksemaid ja suuremaid koski ja jugasid, kus vesi ühest karstimoodustisest teise voolas. Peagi saabusime esimesele vaateplatvormile, kust avanesid jõele lummavad vaated. Peale vaateplatvormi kulges laudtee jälle puude vahel, ühest tiigikesest teiseni. Jõudsime järgmise vaateplatvormini, kus paistis tiba koske ning üle jõe viiv sild, milleni ka meie matkarada lõpuks meid tõi. Enne silda oli suur puhkeplats laudade, kioskite ja tualetiga. Ostsime meiegi jäätised ja istusime jõe kaldale kose kohinat kuulama. Siis jätkasime tiiru, esmalt sillalt ühes ja teises suunas ülesvõtteid tehes. 
   Enne matkaraja algpunkti jõudmist oli puude varju peidetud jälle üks mõnus puhkeplats. See oli nii kutsuv, et sõlmisime hetkeks kingapaelad lahti ja sirutasime pingil jalgu. Mõnus värskes õhus kõndimisest tulenev rammestus hakkas tekkima.
  Meil oli mõnevõrra aega,  Otsustasime järelejäänud aja jooksul pargi teise sissepääsu, Roški slapi nimelise kose juurde suunduda ning seal ringi vaadata.

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-7-35-nationalpark-krka/

"Eesti Loodus" 2003, Vallo Tilgar "Karst loob Balkanile kunid vormid"

Horvaatia on petlik - pindalalt vaid veidi suurem kui Eesti. Kui mujal tuleb erinevate looduselamuste kogemiseks läbida pikki vahemaid, siis Horvaatias võib oma silmaga näha suuri kontraste alla 100 km raadiuses.
Rannik on täis pikitud tuhandeid omanäolisi saarekesi. Nt Kornati saarestik, rahvuspark, koosneb enam kui 100-st saarekesest, laiust ja rifist ning on suurim saarestik Vahemeres.
Mägisel sisemaal pakuvad silmailu ulatuslikud karstialad, mille teevad ainulaadseks maa-alused jõed, kosed, järvepinnad ja koopad. Sõna "karst" on tuletatud naaberriigis Sloveenias asuva Karsti karstiplatoo jjärgi, kus hakati karstumist esimest korda põhjalikumalt uurima.

Horvaadid on uhked oma rikkaliku looduspärandi üle - 7 rahvusparki, mis erinevad üksteisest nii klimaatiliselt, pinnavormidelt kui ka fauna ja floora poolest.

Kanjonis voolav Krka jõgi on kõige erilisem neist Horvaatia arvukatest maalilistest jõgedest, mis savad alguse sisemaalt ja suubuvad Aadria merre. See 52 km pikkune jõgi moodustab karstipinnasesse järvi, koski ja kärestikke. Erinevalt karge kliimaga Plitvicest asub Krka rahvuspark otse Aadria rannikul ning tervitab seal lähistroopilise soojusega.

Rahvusparki jõudmiseks tuleb kõigepealt sõita väikesesse linna nimega Skradin, mille sadamast väljubad paadid rahvuspargi spdamesse. Laevasõit kõrgete kaljude vahel kestab ca 20 min.

Kuigi Krka kosed ei ole nii kõrged nagu Plitvices, on need võimsama vooluhulgaga. Kõrgeim kosk Krka jõel on Roski Slap, mis langeb alguses madalate kaskaadidena ja siis äkitselt kukub 25 m allapoole. Peale seda koske saab jõest järveke, mille keskel asub saar. Kloostriga. Seejärel voolab vesi järjekordselt kanjonist alla - see on viimane kosk enne suubumist merre. See veekaskaad - Skradinski Buk - koosneb 17 järjestikusest kosest, mille jooksul jõgi langeb üle 50 m. Maaliliste koskede vahel asub üks vesiveski, mis on kohandatud muuseumiks. Väidetavalt on ehitatud Krka jõele 1895 maailma esimene hüdroelektrijaam. Väga eriline on ka seda ümbritsev ala lopsaka lähistroopilise loodusega.
Võimsat vetemöllu saab kõige paremini nautida arvukatelt sillakestelt ja eenduvatelt kaljunukkidelt. Matkarada ei ole väga pikk ja olulisematest kohtadest saab ülevaate 3-4 tunniga.

Krka on üks huvitavamaid Euroopa jõgesid ka mitme endeemilise kalaliigi poolest. Siisest kalastikust on 7 liiki Aaria mere endeemid ning üks lõheline elab ainult siin, Krka jões.

Zadar

• Ca 3000 a vana
• Hichcock: "Maailma ilusaimad päikeseloojangud!"
• tänavasillutis antiikajast, libedaks lihvitud
• rooma-aegne planeering - ruudustik
• Klaasimuuseum, kulla ja hõbedamuuseum, optiliste illusioonide muuseum
• Ryanairi baas: hakkas tegema siia lende 2007, sel ajal oli maandumisrajaks üks linnatänavatest!, see oli "revolutsiooni" algus - turistide hordid Euroopast! - Ryanair tegi iia oma 54. pesa.
• Veneetsia gondoljeerid - Zadari barkajolid  - ühendasid oma paatidel 800 aastat linna erinevaid otsi
• Zadaris on sündinud Georg Ludwig von Trapp (1880-1947) - Austria-Ungari mereväeohvitser ja "Heliseva muusika" üks peategelastest
• Maraskino liköör ja kirsid
• Tuunikala, sushi ja veini festival aastast 2015, jaan lõüü/veebr algus - et talvel ka turisti tuleks, algatajaks Jaapani fänn, Jaapanit ja Horvaatiat ühendada püüdev idee
• hologramm-jõulupuu
• Baby Daisy - Horvaatia esimene tolmuimeja
• MEREOREL, Püha Donati katedraal, Rooma foorum

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-3-35-meeresorgel-in-zadar/

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-2-35-kirche-des-heiligen-donat/

Kas selline asi on võimalik? Kas on olemas instrument, mida  mängib vaid vesi ja seejuures tekib klassikalise sümfooniaorkestri kõla? Aadria mere lained Zadaris mängivad kindlapeale maailma ühte kõige erilisemat ja originaalsemat muusikainstrumenti - mereorelit.

Zadar on üks ilusamaid Dalmaatsia rannikulinnasid, mis oma külalisi suurepärase arhitektuuri, väärtuslike kunstiaarete, hellitavate lahtede, võluvate promenaadide ja randadega võlub. 

Antiik-, keskajast ja renessansist pärit väärsustele on ka uus aeg oma osa lisanud -  ja erilisem neist kindlasti atraktsioon, mis mitte niivõrd silma, kuivõrd kõrva võlub ja rõõmustab: mereorel meelitab igal aastaajal siia uusi külastajaid, kus Aadria rannik kord pehmelt, kord võimsatel täistoonidel oma kontserte annab.  

Zadar on kõigist sõjakahjustustest ja põlengutest kosunud ja praegust "uusrenessanssi" tervitatakse usina töö ja hoolega. Nii on linn omandanud erilise atmosfääri kuulsuse, mis koosneb paljude antiik.- ja keskajast ehitiste aurast, heast kliimast ja vahemerelisest šarmist. 

Kuid on ka veidi vähem võluvaid vaateid, mis eriti teravalt torkavad silma, kui nad asuvad n-ö eriliselt eksponeeritud kohas. Nii oli see ka rannapromenaadiga, mis pärast II MS halli ja ühetoonilise betoonalaga asendati. See olukord olii nii elanikele kui linnaisadele kaua aega pinnuks silmas, kuni aastatuhande vahetusel otsustati promenaad ümber kujundada ja optiliselt "ükles vuntsida". Projekt "nova riva" oli käivitatud ning paljud nimekad arhitektid ja kunstnikud kujundasid oma loomingulised ideed plaanideks ning mudeliteks. 

Arhiteks Nikola Basic tuli lagedale mereoreli ideega, mis siis lõpuks aprillis 2005 ka teoks sai ja sisse õnnistati - morske orgulje - nii et kujutage endile ette hiiglaslikes mõõtmetes orelit, mis piki rannapromenaadi rajati ja mille klahvidel koolitatud organist päevade ja ööde kaupa virtuoosselt mängib... Oreliga selle sõna ehitustehnilises mõttes ei ole miuidugi instrumendil midagi ühist, isegi oreliviled on mitte püsti, vaid pikali piki promenaadi selle all...

70 m lai, näeb välja nagu laiade astmetega trepp, millel väikesed avad sees ja  mis mereni ulatub. Eriliseks teevad asja just need avad, mis moodustavad sisse (või väljapääasu) 35 treppide alla peidetud torule - mis kõik on erineva pikkuse ja laiusega ning mille lõpus on tegelikud viled. Kui nüüd merevesi avadest sisse voolab, surub vesi torus olevale õhule, mis sealt väljudes "häält teeb". Selle juures on ka kivist valmistatud veealustel resonantskehadel oma roll, mis helisid võimendavad. 

Nikolai Basic kujutas endale oma mereoreli mõju ja edu täpselt sellisena ette, nagu see tänaseks ka on - promenaad on saanud Zadari tänaseks tõmbenumbriks, kus kohalikud ja külalised kohtuvad, et mereorelit kuulata ning samal ajal vaikselt juttu puhuda. Arhitekti soov ja plaan oli ka luua omamoodi rahvastevahelise üksteisemõistmise meedium, ja pole kahtlustki, et see sellisena ka toimib. Igast ilmanurgast tulevad inimesed kohale, meelitatuna ebatavalistest helidest. Uudishimulikud kuulajad seisavad siis jahmunult treppidej ja ei saa aru, kustkohast need orelimuusikat meenutavad helid tulevad. Mõned istuvad treppidele, et vee muusikat nautida, teised hüplevad ringi ja püüavad välja mõelda mereoreli toimimismehhanismi. Ja siis on inimesed, kes tahavad teada saada, kui palju torusid siis ikka tegelikult mängus on ha muudkui loevad neid üle..

Kuldaväärt lause, et maitse üle ei vaielda, kõib otse loomulikult ka mereoreli kohta. Nii on "orelifänne", kes on igast helist niivõrd võlutud, et võivad tundide kaupa seda looduse heliteost kuulata. Ja on ka inimesii, les selle loodusliku muusikaga suurt midagi peale ei oska hakata. On neidki, kellele pidev mere kontsert närvidele käib. Õnneks on Zadaris teisigi toredaid kohti, kui teie paksite viimaste hulka kuuluma.

Päris mereoreli lähedal asub veel üks arhitekt Nikola Basicu meistriteos - poolsaare kõige kaugemasse otsa kujudas Basic teose "Tervitus päikesele" - see modrenne skulptuur koosneb 300 klaasplaadist, mis moodustavad ringi läbimõõduga 22m. Klaasi all asuvad päikesepaneelid salvestavad päeva jooksul päikeseenergiat, et seda siis öösel välja anda - aga mitte nagu tavaline lamp, vaid teatud rütmi ja vahelduvusega - veidi nagu disko, millele mereorel sobiva soundi annab - sest just nimel muusika mõjutab värve, rütmi ja figuure, mida valgus moodustab - need on vaatemängulised ornamendid, värvid ja geomeetrilised mustrid.

Just selle koha peal olla seisnud 1960ndal kuulus kananaha-efektide tekitaja režissöör Alfred Hichcock ja öelnud, et siin on maailma kauneimad päikeseloojangud...

.Püha Donati kirik Zadaris - sakraalmonument keskajast

Võimas ja pigem kindlust meenutavana tõuseb poolümar kirik Zadaris taeva poole. Kunagine piiskop Donati kodukabel võib tagasi vaadata üsna vaheldusrikka ajaloo poole. 

Zadaris ei ole muljetavaldavatest pühakodadest puudust - ja sellegipoolest eristub Püha Donati kirik juba esimesel pealevaatamisel teistest rnnikulinna kirikutest. Seejuures on kiriku arhitektuur pigem lihtne kui pompöösne. Millest siis see võlu, millest  imestus?

Linna enam kui 2000 aasta vanuse ajaloo juures pole imekspandav, et ka roomlased on siia oma jäljed jätnud. Zadarisse on jäänud jäljed kunagisest rooma foorumist mõõtudega 90 x 45m, kust ei puudunud templid Jupiterile, June'le ja Minervale, sammashalliid ja uhked skulptuurid. Foorum ehitati aastal 100 eKr. ja oli pühendatud keiser Augustusele - seda võib aru saada säilinud sammaste järgi. 

Ülearu palju antiiksest suurejoonelisusest alles ei ole. Kunagisest linnakeskusest annavad tunnistust vaid mõned hauad, sammaste jäänused, trepp ja rida müürijuppe. Kuid seda vägevam on linna tänavasillutis - antiikajast!

Kui nüüd piiskop Donatus 9 sajandil kiriku rajada lasi, asus see sõna otseses mõttes foorumi kõrval. Tekkis tohutu arhitektuuriline kompott, kus ülekaalus oli romaani stiilile eelnev arhitektuur, rikastatuna bütsantsi mõjudega. Silindrikujulise poolkaarena ehitatud pühakoda pühitseti ehitusmeistri poolt pühale kolmainule. Alles 15 sajandil tuleb rahvale meelde valitsenud piiskop ja kirik nimetatakse tema järgi ümber. 

Algselt oli niisiis tegemist üsna isikliku kodukabeliga piiskopipalee läheduses. Püha Donati kirik on kogu Horvaatia kõige paremini säilinud ehitismälestis varakristlikust ajast. Zadari sümbol niikuinii. 

Juba tookord mõeldi välja igasuguseid asju, et ikka kirikule tema tänaseni ulatunud kuulsust kindlustada. On selge, et hoonel on suur sarnsus karolingide kabelitega ning et ristimiskabeli eeskujuks on olnud Karl Suure ristimiskabel Aachenis. Ka Ravenna Püha Vituse kirik paistab aarhitektil silme ees seisnud olevat. 

Juba ebatavalise kahekorruselise ümarehitusega ja topelt-siseruumiga saavutati tookord suur tähelepanu. .

Väliselt suhteliselt lihtne, kuid oma kõrgusega 27 meetrit oli tolles ajas hiiglaslik. 

Sisemus on tükk maad rikkalikum kui väljastpoolt aimata laseb.Esimesel korrusel on avarust, teisel korrusel galerii

Kirik on ajale ootamatult hästi vastu pannud. Alles II MS-s lõhuti baptistoorium ära. Varemed konserveeriti hoiatuse ja mälestusena ning on üsna efektselt kirikusse integreeritud.

Kui ehitustemaattiliselt ei olegi aegade jooksul suurt midagi muudetud, siis on aga muutunud kiriku kasutusvaldkond - kõige sagedamini on see on olnud viljaladu

Järgmiseks fenomeniks on perfektne akustika. Kontserdid. 

…

Horvaatia söök

Horvaatia kööki iseloomustab maitserohelise rohkus. Horvaadid armstavad väga kalmaari- ja krevetitoite. Aadria merest püütud kala ja krabi peetakse parimaks maailmas. 

Pagi saarel valmistatud kitsepiimast juust ei jää oma kvaliteedilt alla kõrgeklassilistele prantsuse omadele. 

H köök on väga erinäoline - rannikualade söök erineb mägede ja orgude omast sootuks.

Pärast iseseisvuse taastamist hakati korrladama kulinaariafestivale, kus demonstreeritakse vaade traditsioonilste toitude valmistamise võtteid. Tüüpilisi horvaatia köögi hõrgutisi saab maitsta kohtades nimega "gostionoje" või "gostionica", väikesed kõrts-restoranid. "Slasticama'des saab mekkida kohvi, värskete puuviljadega jäätist ja mitmesuguse täidisega - isegi kastanitäidisega - pirukaid. 

Rannikul domineerib kala. Kalarestoranid riblji restoran on eriti populaarsed turistide seas. Kuna kala tuuakse otse merelt ja on vahepeal külmutamata, on see väga kvaliteetne. 

Mägistes piirkondades armastatakse väga õhukesteks viiludeks lõigatud kuivatatud sealiha prsut, tallelihapraadi janjetina ja mereande. 

Üks eripärasemaid Horvaatia roogasid on praetud talleliha Cresi saarelt - kuna sealsetele karjamaadele puistatakse soola, on ka talleliha erilise soolase maitsega. 

Orgudes asuvates külades pakutakse külalisele kindlasti teravamaitselist guljaššikartulitega ning erinevaid linnuliharoogasid. 

Põhja-Horvaatia köögile on suurt müju avaldanud Austria-Ungari aeg. Seal armastatakse praetud kalkuni-, hane- ja pardiliha. Tihtipeale küpsetatakse liha maisitaignas.

Istra poolsaarel valmistatakse palju roogasid ulukilihast j seentest (suured metsad). Selle piirkonna restoranides saab maitsta ka trühvleid. Populaarne on kitsepiimast juust paski sir Pag saarelt. Juustu leotatakse oliivõlis, et see kauem säiliks. Õli annab kitsejuustule omakorda omapärase maitse. 

Maiustustest on kõige hõrgumad kohupiima ja hapukoorega rullbiskviit (strukli) ning pähkli- ja moonipirukad. 

Horvaatia veinivalmistamise traditsioonid on 6000 a vanad. Tänapäeval on riigis registreeritud ca 700 veinisorti, neist 76 peetakse eliitveinideks (Vrhunsko, Cuveno). Rannaäärsetel aladel armastatakse punast veini nagu Teran, Merlot, Kabernet, Opoplo, Plavac, Dingacpostup. 

Valgetest veinidest on populaarsemad Malvazija, Pošip, Pinot, Kujundžuša, Žlachtina, Muskat.

Mandriosas juuakse järgmisi veine: Rizling, Graševina, Burgundac, Traminac. 

Mapiirkondades valmistatkse maitsvaid koduveine (domace vino).

Paljudes kohtades juuakse kohaliku lauaveini lõunasöögi juurde. See on odav ja väga kvaliteetne. Rannaäärsetes regioonides juuakse janu kustutamiseks mägiallikaveega lahjendatud veini (bevanda), sisemaal aga mineraalveega lahjendatud veini (spicer). 

Kangematest jookidest on populaarsemad ploomiviin ja viinamarjaviin rakia. 

Õllelgi on oma koht - Horvaatias valmistatavat Tuborgi ja Karlovacko õlut juuakse terves maailmas. 

• Arbuusid on siin prisked, magusad ja mahlased. Nad kasvavad igaühe tagaaias ja neid müüakse iga maja ees tänaval, veel värskest korjest pisut mullased
• Ajvar on erkoranž külmkaste punastest paprikatest ja baklažaanist
• Austrid on siin pirakad ja tõeliselt värsked, kui need karbid ainult lihtsamini lahti tuleksid.

Blitva ehk lehtpeet, kergelt praetuna koos keedukartulite ja küüslauguga, käib pea iga Horvaatia eine juurde.

Breskvice ehk virsikukujulised koogikesed näevad tõeliselt ilusad ja rõõmsad välja. Ideaalis võiks kasutada looduslikke toiduvärve ainult.

Cevapcic ehk hakklihavorstikesed on populaarsed nii Horvaatias kui lähemates naaberriikides ja on hea variant lastega reisijatele

Domašni ehk kohalik saab Horvaatias täiesti uue tähenduse, kõik tuleb sealtsamast tagaaiast ja naabri käest ja kõrvalkülast, nii virsik, juust, mesi kui ka vein ja kangem kraam.

Fritule pontšikuid müüakse igas saiapoes ja nurgakohvikus, rammusad ja värskelt eriti maitsvad

Grillimine on au sees ja seda Horvaatias juba osatakse. Näiteks Zadari ümbruses on levinud komme ajada terved lambad, sead või kanad vardasse ja siis hiigelgrillidel küpseks grillida. Grill käib ka iga maja juurde, olgu tegu eramu või kortermajaga.

Granaatõunad valmivad sügisel ja paisuvad sügispäikses ise lausa lõhki, seda lihtsam on mahlakaid seemneid hiljem kätte saada.

Hvala tähendab Horvaatia keeles „aitäh“.

Kaheksajalga võib süüa Horvaatias kasvõi iga päev ja see teeb Horvaatia tõeliseks paradiisiks meiesuguste kaheksajala-armastajate jaoks. Turult võid osta värsket või suuremast toidupoest sügavkülmutatut, keeda see pehmeks ja tee salatit või grilli ära. Igal juhul on tulemus taevalik!

Konoba on Horvaatia vaste kohalikule söögikohale. Küsi parimate kohta kohalikelt!

Kalmaarid on teine mereand, mida Horvaatias endale kasvõi igapäev lubada võib ja mis taevalikult maitseb. Kasvõi kõige lihtsamalt, praetud viiludena, soola ja pipraga, ikka maitsev!

Koduveini (ikka see domašnii) võid osta tee ääres oma koduseid saadusi müüvatelt tädidelt suurtes plastmassist veepudelitega. Kusjuures, maitseb hästi ja mingit jama pole sinna sisse pandud, kõik käib ikka nii nagu muiste.

Krafne ehk moosisüdamega hiigelpontšikuid müüakse iga nurga peal. Tõelise magusasõbra ja kerge südametunnistusega magusasööjate jaoks :)

Kroštule on krõbedad õhukesed tuhksuhkrused küpsised, mida on mõnus randa või piknikule kaasa haarata.

Lambaliha on Horvaatias au sees ja maitseb hästi. Ja seda räägin mina kes ma lambaliha üleliia ei armasta. Aga kasukamaitset pole ollagi ja karakterit on küllaga. Proovi aeglaselt küpsetatud lamba pekat või grillitud tervet lammast.

Maraska kirsid on kohalik spetsialiteet ja sellest valmistatakse kodudes võrratut kirsinapsu. Küsi, proovi ja osta koju kaasa.

Melonid on Horvaatias nagu teisest maailmast. Lõhna tunned juba meetrite kauguselt ja magus maitse jääb veel nädalateks meelde.

Mesi on kohalikele tähtis. Tegelikult näis, et pooled peres, kellega kokku puutusime, tegid oma mett. Podstrana taga mäenõlval elav Maria ütles, et tema mesilased on hetkel üldse 200km kaugusel, sest seal õitsevad eriti head lilled. Ja kui õitseaeg läbi, siis tuuakse ka mesilased koos tarudega koju tagasi. Iga mesinik andis meile purgikese oma mett ka kaasa. Maitsesidhästi!

Must risoto on nii mõnegi konoba hittroog. Mustaks on risoto saanud tänu seepiatindile ja tihti on risotosse lisatud ka seepiat ennast. Küsi kohalikelt, kus on parim koht, ja proovi ära! Musta risoto retsept ja seepiatint on siin Umamis ka täiesti olemas.

Mereannid on siin ohtrad ja värsked ja neist juba puudu ei tule. Erinevad kalad, kaheksajalad, kalmaarid, merisiilikud, seepia, kõikvõimalikud karbid, austrid …

Oliiviõli on Horvaatias eriti mõnusalt rohune ja tummine. Kes sellist maitserohket õli eelistab, sel tasub Istrias oliiviõlisid otsida, Dalmaatsias ma sarnaselt head valikut ei näinud.

Peka on traditsiooniline Horvaatia roog või tegelikult hoopis toiduvalmistamise viis. Tegu on 3 tundi madalal temperatuuril küpsetamisega, mis toimub suures Horvaatia grillahjus plekist kupli all, mis on kaetud hõõguvate sütega. Selle roa peab alati päev ette tellima ja see on muidugi ka loogiline, kui pole isu rohkem kui 3 tundi oma toitu oodata. Pekat tehakse lambalihast, kanast või hoopis kaheksajalast.

Pršut on kohalik vaste vinnutatud singile prosciuttole, maitseb sama hästi nagu selle Itaaliavend.

Pag ja selle juustud (paški sir) – Pagi saar on kuulus oma soolatootmise poolest (juba üle 1000 aasta) ja oma toidukraami poolest. Eriti kuulus on Pagi saare juust Paški sir, mis on ühtlasi ka üldse kogu Horvaatia kõige kuulsam juust. Tegu on kõva ja tugevamaitselise lambapiima juustuga. Kivise pinnasega saarel pole lopsakat taimestikku, aga siin kasvavad edukalt erinevad ürdid, millele tuultega kandunud meresool lisab soolakust. Lambad toituvad neist meresoolastest ürtidest ja see muudab nende piima eriti maitserohkeks.

Seetõttu maksab Pagi saare lamba piim mitu korda rohkem, kui muu lambapiim Horvaatias. Lammastel on kivist aedikud, mis eemalt vaadates näevad välja, nagu oleks saar kaetud kivist pitsiga. Täiesti teistmoodi ja imeline vaatepilt. Lisaks juustule valmistatakse saarel, nagu ka mujal Horvaatias vinnutatud sinki pršuti (sarnane itaallaste prosciuttoga), aga Pagil kaetakse kogu sink musta pipraga. Valmivad ka veinid, väga mõnusad joomise veinid, ilma lisatud sulfiitideta. Magusad joogid pähklitest, meest (magus, aga kange nagu grappa), metsikust tillist jne. Ja siis veel prošec, mis maitseb nagu prosecco, aga on magus ja kange. Mina isiklikult eelistan kuiva proseccot.

Posedarje on armas kohalik kaluriküla Zadari lähedal. Näed, kuidas kohalikud elavad, ja saad sellest osa. Meile sai omaks tõeliselt äge vastuvõtt kohalikus peres, apartman Ivana´s, kus pererahvas – papa Bepo, poeg Ivica ja perenaine Danijela – valmistasid meile vägeva õhtusöögi. Ivica on kalur ja käib harpuuniga kala püüdmas. Tema päevasest saagist valmis Bepo ja Danijela käe all tõeline piduroog, millest meil oli au osa saada. Kui koju jõudsime, olid Bepol suurel grillil juba valminud erinevad kalad – angerjad, huntahvenad, kuldmerikogred ja meripoisurid.

Enne serveerimist puistas Bepo neile hakitud peterselli ja küüslaugu ja niristas üle oma pere valmistatud oliiviõliga. Danijela tõi lauale rannakarbi risotto, kartulitega valmistatud lehtpeedi (blitva, mida serveeritakse Horvaatias iga toidukorra juurde vist), värske salati paprikast, sibulast, tomatist ja kurgist, värsket saia. Magusaks kausitäis neidsamu oma aia viigimarju, mida rannas juba nautisime, ja magus arbuus. Kõrvale omavalmistatud veinid, marascino kirsinaps, mis oli lihtsalt võrratu, prooviks Kreeka pähkli ja mee napsud.

Štrukli ehk kohupiima struudel oli Henri lemmikuks pagaritooteks Horvaatias. Aga tõesti – mõnusa õhukese tainaga ja mahlakalt kohupiimane.

Trühvlid, nii valged kui mustad, kasvavad Horvaatias mühinal. Külasta Istria sisemaa linnakesi, et neid proovida ja kaasa osta. Trühvlile on pühendatud ka sügiseseid pidustusi. Räägitakse, et nii mõnigi Itaalia märgi all müüdav trühvlitoode ei tule kuskilt mujalt kui Horvaatiast.

UNESCO maailmapärandisse kuulub Horvaatias lausa 8 erinevat kohta – 7 kultuuripärandit ja 1 looduspärand. Listi leiad siit.

Viigimarjad on siin nagu melonidki teiselt planeedilt. Aga mitte lillad, need on sama head nagu parimad Türgi või Kreeka omad. Hoopis rohelised on need, mida peaks kilode viisi Horvaatias tarbima, kuna need mahlased-magusad iludused on nii õrnad, et neid eksportida pole võimalik.

Virsikud on eriti kuulsad seal Podstrana kandis, mahlased ja magusad.

Vein on hea, eriti suure üllatuse tegid just need teede ääres müüdavad koduveinid. Dalmaatsia kandis olin pisut üllatunud, et poodides oli pigem ilma viinamarjasordita lauavein või hoopis naaberriikide veinid, kui tõeliselt hea ja soodne kohalik. Istrias oli olukord oluliselt parem siiski.



http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/edle-tropfen-aus-kroatien-schnaepse-und-likoere-aus-kroatien/

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/edle-tropfen-aus-kroatien-weinsorten-aus-dalmatien/

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/kroatien-kulinarisch-essen-trinken-in-dalmatien/

Šibenik

• 34 000 elanikku, Krka jõe suudmes (jõega seotud Tesla, Jaruga elektrijaam ja fakt, et Šibenik on maailma esimene elektrilise tänavavalgustusega linn. Jaruga el jaam kah 1. Horvaatias)
• vanim horvaatide linn (teised roomlaste vms rajatud, see horvaadi hõimude poolt ca 1000 a tagasi)
• Vähe on neid linnu, mis saavad eputada 2 UNESCO kultuurimälestisega - Šibenik saab. Püha Nikolai kindlus (Unescos aastast 2017, kolmnurkne merekindlus saare taga, bussiaknast ei paista) ja Püha Jaakobuse katedraal
• 4 kindlust linnas, Püha Michaeli oma üks kuulsamaid kotserdipaiku Horvaatias; Barone kindlus üks kompaktsemaid, selles peen söögikoht, kus väidetavalt pakutakse Horvaatia parimat oliiviõli
• Šibenikis asub mitu aastat järjest Horvaatia parimaks hinnatud söögikoht Pelegrini
• Söögikoht Johnny's place kah kuulus - selle juurde käivad lood kohalikust Casanovast (Johnny oli üks nimedest, mida mees kasutas. Veel Ivo, Blacky,...). Nägus, tumedapäine ja galantsete maneeridega, oskas võluda rikkaid väljamaa naisolevusi ja elada nende arvelt luksuslikku elu.  Sageli esines kaptenina, kes ootab raha oma kompaniilt. Oli väga loominguline leidmaks võimalusi elada ilma tööta luksuslikku elu. Üheks näiteks maamõõtmine - rentis maamõõsturiistad, läks talumehe maadele, hakkas justkuui mõõtma, kui talunik tuli asja uurima, seletas Casanova, et riik hakkab siit suurt teed läbi ehitama - talumees siis ikka pistis pisut, et Casanova natuke kõrvalt mõõdaks, mitte otse läbi tema parima põllumaa... Väljamaa naistele, kes lahkusid, andis mees lahkesti oma aadressi - Šibeniki vangla oma...
• Š on kõige paremini osanud ära kasutada EL rahasid
• 5*hotell D-Marin, kõrge torn, türklaste ehitatud, vaateplatvorm, Jonny Depp oli rabatud ultraluksusest
• 58. aastat peetakse juuni lõpp-juuli algus laste festivali, 2 nädalat (meie ei näinud midagi). 
• augustis šansoonifestival, Sansona Festival
• Langevarju kodu - Faust Vrancic, piiskop ja matemaatika-geenius, sündinud Privici saarel, seal ka tema memoriaalkeskus
• öko-laevad transportimaks inimesi ümbritsevatele saartele
• värav Krka ja Korneti rahvusparki ja Knini kindlusesse - suuruse poolest 2. kohal Euroopas
• Kõige horvaatiapärasemaks suveniiriks hinnatud aastal 2007 - Šibeniki nööbid - võib osta kõrvaste, prosside vms kujul. Vanasti hõbedast, kaks nööpi teneteisega ühendatud, tänapäeval igasugusest materjalist
• Šibenik oli 1. Horvaatia linn, mis tegi oma rahapaja ja mündid - siinne bagatin oli 1/12 30-st Veneetsia tukatist; kehtis 2 sajandit. Mündi ühel küljel oli Veneetsia pühak Püha Markus. Š järgi hakkasid ka teised linnad oma raha tegema.
• Müts - tübeteikalaadne oranži ja mustaga peakate olla aegade algusest e ca 1000 a vana traditsioon.
• Jadria Olive garden Reort - võib saada roosidest (!!!) tehtud rakija't. (muidu on rakija ikka viinamarjapuskar).
• 
  
• Kuigi Horvaatia rannik on üldiselt tihedalt saartega ääristatud, on just Šibeniki kohal saari vähe.
• 
  
• Kõige kõrgemad temperatuurid Šibenikis on mõõdetud augustis (+39,2 °C) ja juulis (+38,2 °C). Maksimumtemperatuurid on olnud detsembris (+20,3 °C) ja jaanuaris (+21,4 °C). Kõige madalamad temperatuurid Šibenikis on mõõdetud veebruaris (–11 °C) ja jaanuaris (–10,2 °C). 
• AJALUGU: Enamiku Horvaatia rannikulinnadest on asutanud kreeklased, illüürid või roomlased, aga Šibenik on erand. Selle asutasid horvaadid. Esimest korda mainiti seda ja juba tänapäevase nimega Horvaatia kuninga Petar Krešimir IV hartas ja lühikest aega oli linnas ka Horvaatia kuninga residents. Sel põhjusel kutsutakse Šibenikki ka Krešimiri linnaks. See on vanim horvaatide linn Aadria mere ääres. 

11. ja 12. sajandil käis Šibenik käest kätte Veneetsia, Bütsantsi, Ungari ja Bosnia vahel. Veneetsia vallutas linna 1116 ja hoidis seda enda käes kuni 1124. Siis vallutas selle lühikeseks ajaks Bütsants, aga Veneetsia võttis selle tagasi ja hoidis seda kuni 1133. aastani, mil selle vallutas Ungari. Kuni 1180. aastani vahetas linn veel mitu korda omanikku. 1167 andis Ungari kuningas István III Šibenikile linnaõigused. 1298 sai linn endale diötseesi. 1409–1442 võitis Dalmaatsia sõja Veneetsia vastu, kes Dalmaatsiat vallutada püüdis. 15. sajandi lõpul hakkas Šibenikki ähvardama Osmanite riik, kes aga ei suutnudki Šibenikki vallutada. 16. sajandil ehitati Püha Nikolause kindlus ja 17. sajandil tugevdati neid kindlustusi veelgi. Pikka aega kuulus Šibenik Veneetsiale, kuni see riik 1797lagunes ja siis läks linn Habsburgide võimu alla.

Esimese maailmasõja lõpus okupeeris linna Itaalia, kes hoidis seda enda käes kuni 12. juunini 1921. Rapallo rahulepinguga pidi Itaalia linna Jugoslaaviale üle andma. Jugoslaaviale jäi Šibenik kuni 1991. aastani, mil Horvaatia kuulutas välja iseseisvuse.

Horvaatia iseseisvussõja käigus vallutas Horvaatia 15. septembril 1991 Šibenikis olnud Jugoslaavia mereväebaasi. Seejärel ründasid Jugoslaavia väed Šibenikki kuni 22. septembrini, mil pidid oma kaotust tunnistama ja taanduma. Seda nimetatakse Šibeniki lahinguks. Selle käigus pommitas Jugoslaavia linna nii suurtükkide kui lennukitega, tekitades suuri purustusi. Surma sai seevastu suhteliselt vähe inimesi. Pärast sõja lõppu 1995. aastal taastati linnas hävinud hooned.

• Šibeniki katedraal - Püha Jaakobuse katedraal - on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Sai 1991 suurtükkidest tulistamist kannatada, on restaureeritud. Algne ehitamine, mida alustasid mainekad dalmaatsia ja kunstnikud, algas 1432 (linnaisa otsustas vana kiriku linnasüdames maha võtta ja selle asemele uhke uue teha - valgest lubjakivist ja hinnalisest marmorist ja mis peamine - suurem kui Trogiris!)  ja lõppes sisseõnnistamisega aastal 1555. Head asjad vajavad aega - see vana ütlemine kehtib Šibeniku puhul täielikult - ehitamine võttis seega enam kui sada aastat ja tulemust annab imetleda siiamaani. 
• Ehitatud täielikult kohalikust kivist, st Horvaatia kivist. Toodi Korculast, Susakist, Rabi, Braci ja Krki saarelt.
• Alumine - gooti korrus, ehitas veneetslane. 3lööviline basiilika, apsiidiga, itaalia stiil. Kuppel.
• Tema järeltulija otsustas, et kirik peab veel suurem saama - nii kogu kirik kui ka kuppel. kavandas ülemise renessansliku osa: skulptuurid uste lähedal kood Aadama ja Eevaga lõviukse (külguks) kõrval, 72 linnaelaniku kiviportreed (aga ka talumehed, kalurid, isegi naised ja lapsed - läbilõige linna tolleagsest elanikkonnast; peakatted on tegelastele küll 19 saj renoveerimistööde käigus vastavalt tolle aja moe- ja maitse-eelistustele lisatud. Legendi järgi on siin igavikustatud ka need linnakodanikud, kes kiriku edasiehitamisttooord  enam finantseerida ei tahtnud, mistõttu ehitustöödesse tekkisid pausid ja asi venis.), Juraj Šižgorici haud, 
• Transpent e ristlööv - kive töödeldi nii, et märti polnud kokkuliitmiseks vajagi. Revolutsiooniline uuendus! Tegemist on nn lego printsiibiga - kiviplaadid ja õigeks suuruseks lihvitud kivid pannakse üksteisega "hambuma". Seda meetodit hakkasid kasutama ka järgmised arhitektid. 
• Baptisteerium .e ristimiskirik - tavaliselt pole see kirikus midagi erilist. Kuid siin  imposantne, kunstipäraselt kujundatud, 4lehelise ristikheina põhiplaaniga, iga detail paigas ja läbi mõeldud, punakast kivist ristimisanumat hoiavad kolm putot (paljas, enmasti tiibadega poisike). Suurel hulgal ingleid, jumalusi, pühakuid, merikarbid; ka ristimiskirikus hädavajalik tuvi on kohal
• Aastal 1895 nimetas paavst Leo XII kiriku "Basilica minor'iks", mis tõlgituna tähendab väikest kirikut. See on aunimi, mis võeti kasutusele 18 saj ja mis pidi mõnede pühakodade erilisusele viitama. Väikesed basiilikad tohtisid oma vapil kasutada ka ristatud võtmete motiivi, mis muidu on paavsti ainuõigus. 
• Kogu katedraal on renessansi šedöövr. Jugoslaavia sõjas kahjustada saanud kuppel on hoolikalt rekonstrueeritud ja troonib uhkelt toomkiriku üle. 

Kuulus Horvaatia skulptor Ivan Mestrovic rajas ehitusmeistrile, kes kõige kauem ja pühendunumalt katedraali kallal töötas ja kelle nägu see kiviloss lõpuks siiski sai, Juraj Dalmatinac'ile mälestussamba. Suur arhitekt ja ehitusmeister seisab oma töö ees ja hoiab sellel hoolikalt pilku peal. 

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-9-35-festungen-von-sibenik/

Tito

• Josip Broz Tito (1892 -1980 ) oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel 1943–1980.
• Tito sündis Kumrovecis (tänases Horvaatias) talupoja perekonnas seitsmenda lapsena viieteistkümnest. Ta isa oli horvaat  ja ema sloveenlanna..
   Noorpõlves oli  lukksepp.  I maailmasõjas teenis Austria-Ungari armee seersandina Serbia ja Vene rindel;  sai haavata, langes 1915 vangi. 1917 astus Tito Siberis punakaarti. Naasnud 1920 äsja loodud Jugoslaaviasse, astus ta Jugoslaavia Kommunistlikku Parteisse. 
  Osales kommunistide põrandaaluses tegevuses, läks vangi (lõhkeainete varjamise pärast). Pärast partei puhastusi tõusis Tito 1940. aastal peasekretäriks.
  Tito uskus vankumatult Jugoslaavia föderaalriiki, mis oli kavandatud Nõukogude Liidu vabariikide eeskujul. Samas - ise olen tark! Tito II MS-aegne strateegia oli tegutseda sõltumatult Jugoslaavia eksiilvalitsusest Londonis. Tema partisanid korraldasid iseseisvaid operatsioone, mida ei hõlmanud liitlaste koordineeritud strateegia. Tito organiseeris kohalikul tasandil tiheda poliitilise võrgustiku. 1943. aastal tunnustasid lääneliitlased teda Jugoslaavia vastupanu juhina, sundides eksiilvalitsust temaga koostööd tegema.
  Nõukogude vägede sisenesid Serbiasse oktoobris 1944.  Maiks 1945 oliTito loonud Jugoslaavias kommunistliku riigiaparaadi. Erinevalt Nõukogude  poolt okupeeritud teistest Euroopa maadest konsolideeriti Jugoslaavia Tito võimu alla; Tito käivitas revolutsiooni ja seejärel tagandas mittekommunistid valitsusest.
  Tito sõltumatus sundis Nõukogude juhtkonda üritama tema kukutamist. Pärast seda, kui Komintern heitis 1948. aastal Jugoslaavia kommunistlikust blokist välja, tagas Lääne abi talle võimaluse kogu stalinismiajastu autonoomselt üle elada.
  Uue konstitutsiooni alusel valiti Tito 1953 Jugoslaavia presidendiks. 1950.–1960ndail järgis ta "positiivse neutraliteedi" poliitikat: mitteliitumine välisasjades ja oma jõududele toetumine siserindel, kaasa arvatud riigikaitse. Hoolimata leppimisest Moskvaga 1955, kritiseeris Tito ülestõusu mahasurumist Nõukogude poolt 1956. aastal Ungaris ja 1968. aastal Tšehhoslovakkias.
  1974 kulmineerus tema väljakutsuv iseseisvus uue konstitutsiooni vastuvõtmisega, mis avas tee riigi detsentraliseerimisele. Paraku ei lahendanud see kasvavaid pingeid föderatsiooni eri rahvus- ja usurühmade vahel ja sattus vastuollu vananeva liidri üha ajast mahajäävama valitsemisviisiga. Pinged, mida seni oli lihtsalt alla surutud, pääsesid pärast Tito surma  1980 valla ja viisid lõpuks Jugoslaavia lagunemiseni ning kodusõjani
• Uudis aastast 2013: Marssal Tito lesk Jovanka Broz on elanud pärast mehe surma 1980. aastal avalikkuse eest tagasi tõmbununa, kuid haiglasse sattumine tõi ta unustusest välja. Serblased küsivad nüüd endalt, kuidas võis asi nii kaugele minna, et naine, kes oli ligi 30 aastat Jugoslaavia esileedi, peab elama villas, mille katus läbi jookseb ja seinad on kaetud hallitusega. Niiskuse tõttu kadus majast elekter. Et mitte ära külmuda, läks Broz talviti soojenduskotiga voodisse. Praegu 88-aastane Broz sattus paar kuud pärast mehe surma elama sellesse Belgradi šikki äärelinna. Parteibossid, kes nägid temas Tito surma järgse võimuvõitluse ajal ohtlikku konkurenti, panid ta koduaresti.
  Horvaatias sündinud serblanna  ei lasknud end tõesti kergesti hirmutada. Teise maailmasõja ajal võitles ta snaiprina Saksa okupantide vastu. See tõi talle kangelase medali ja partisanide juhi Josip Broz Tito tähelepanu. Pärast sõda sai Jovankast Tito erasekretär. Nad abiellusid 1952. aastal. Naine oli siis 27- ja Tito 60-aastane. Kõik läks hästi kuni 1975. aastani, kui vaenlased süüdistasid Brozi spionaažis venelaste heaks ja sõjaväelise riigipöörde kavandamises. Broz mõisteti õigeks, kuid lastetu paari elus ei läinud asjad enam kunagi hästi.
  1977. aastal nägi Broz oma meest viimast korda. Ka pärast kommunismi kokkuvarisemist jäi Broz kõrvale tõrjutuks. Tito lesk pidi hakkama saama väikese riikliku pensioniga. Pärast Serbia ja Montenegro lahkulöömist jäi ta päris ilma rahata. Broz pidi paluma, et sõber talle süüa ostaks. Pead tõstnud jugonostalgia Brozi ei aidanud, kuni 2009. aastani polnud tal isegi passi ega isikutunnistust. Alles haiglasse sattumine, et ravida vähki ja kerget infarkti, tekitas laiaulatusliku häbitunde Brozi kohutavate elutingimuste pärast. Asepeaminister Rasim Ljajić lubas Brozi villa renoveerida. Seniks võib ta riigi kulul teise elukoha välja vaadata.
  Ca kuu peale selle uudise ilmumist (2013) naine suri haiglas.
• 
  
• Sloveenias ilmus 2102 Jugoslaavia kauaaegse diktaatori Jossif Broz Tito uus elulugu. Selle autor, silmapaistev Sloveenia ajaloolane Jože Pirjevec ei välista, et insuldi, mis Stalini lõppkokkuvõttes surmas, võis esile kutsuda Jugoslaavia liidri saadetud palgamõrtsukas. Jože Pirjeveci raamat “Tito in Tovarši”, muutus autori kodumaal muutus kohe bestselleriks.  Raamat toetub endise Jugoslaavia territooriumil asuvate arhiivide materjalidele, mis seni on olnud välismaa teadlastele ligipääsmatud.
• Raamat “Oli au koos Titoga elada” (“Bilo je casno živjeti s Titom”) kaunistas kodusid üle kogu Jugoslaavia. Kes seda teost sirvis, jäi raudselt pidama 1980. aasta 5. mail tehtud fotol, kus valasid vennalikult pisaraid Belgradi Crvena Zvezda ja Spliti Hajduki jalgpallurid. Nimelt teatati sel päeval ametlikult Jugoslaavia juhi Josip Broz Tito surmast ning keset matši keskringi kogunenud atleedid said koos vastasvõistkonna ja Spliti kogunenud 50 000 pealtvaatajaga kurvastada ning lõõritada pala “Seltsimees Tito, me vannume sulle truudust” (“Druže Tito mi ti se kunemo”). Kuna Tito surma peetakse Jugoslaavia sotsialistliku föderatiivse vabariigi lagunemise alguseks, on võimalik väita, et riigi üleminekuperiood algas just Horvaatia rannikulinna vutiväljakul.
• Tito: "Jugoslaavial on kuus vabariiki, viis rahvust, neli keelt, kolm religiooni, kaks tähestikku ja üks partei." 
• https://multimedia.europarl.europa.eu/et/history-the-yugoslav-wars_V001-0015_ev  JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE 25. juuni 1991. Suurt Jugoslaavia föderatsiooni ei ole enam. Sloveenia ja Horvaatia kuulutasid välja iseseisvuse.Möödas olid Tito päevad, kes ütles: "Jugoslaavial on kuus vabariiki, viis rahvust, neli keelt, kolm religiooni, kaks tähestikku ja üks partei." Tõeline mosaiik! Kui Miloševići serbia rahvuslus teiste üle domineerida tahtis, tõukas ta need iseseisvusesse. Jelko Kacin oli Sloveenia teabeministrina selle perioodi vahetuks tunnistajaks. Unistused täitusid, sloveenide sajandeid vanad unistused oma riigist. Meie president ütles välja ajaloolise lause: "Täna on unistused lubatud, homme on teine päev." Ja homme on uus päev. Tankid saabusid üleöö ja püüdsid meie iseseisvust takistada: algas sõda. Armee alustas kahes riigis tegevust. Sloveenia lõi selle 10 päevaga tagasi. Horvaatia tee vabadusele oli pikem ja verisem. Sügis 1991: Vukovaris tapeti 12 000 horvaati, sajad tuhanded saadeti välja Serbia vägede poolt. 1992. aasta aprilli alguses jõudis sõda Bosniasse ja Hertsegoviinasse. Mandri teisel pool keskendus Lääne-Euroopa Maastrichti lepingule, millega loodaks EL. Mõte oli luua ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Ent Hannes Swoboda meenutab: kas kaitsta Jugoslaavia ühtsust või tunnustada iseseisvaid riike? Eurooplaste seisukohad läksid lahku. See oli meie suur viga. Me ei olnud veel piisavalt kaugel, rahu kehtestamine naaberriikides ei olnud ELi roll, kuid me tunnistasime, et peaks olema. Alles 1992. aastal, kui üle maailma levisid pildid kinnipidamislaagritest ja tsiviilisikuid tulistatavatest snaipritest, võttis Euroopa meetmed. Kohale saadeti ÜRO rahuvalvajad, enamasti eurooplased. Bosnia ja Hertsegoviina nägid pikimat piiramist kaasaegse sõja ajaloos. Kui riik kuulutas välja iseseisvuse, mida tunnistas Lääs, piiras Bosnia serblaste armee riigi pealinna Sarajevot neli aastat – alates 1992. aasta aprillist kuni 1996. aasta veebruarini. Maksti rasket lõivu: 10 000 surnud tsiiviil- isikut ja ca 329 mürsutabamust päevas. Minu sügavaim mulje pärineb Sarajevo piiramise 1000. päevast. Ma läksin läbi linna ja snaiprid tulistasid ikka veel igal pool. Olin Holiday Innis ja akende ees ei olnud klaase,kõik oli pime ja ma mõtlesin: "Me oleme Viini lähedal ja olukord on nii erinev, ohtlik ja masendav." Ma tahtsin pühenduda selle muutmisele.November 1993: veel üks selle sõja sümbol. Horvaadi ja bosnia kogukondi ühendava silla Mostaris purustasid horvaatia relvajõud. Juuli 1995: toimus Euroopa rängim genotsiid pärast Teist maailmasõda. 6000–8000 bosnia meest ja poissi tapeti Srebrenica piirkonnas, mille ÜRO oli "ohutuks alaks" kuulutanud. 6 kuud hiljem lõpetas 21. novembril sõlmitud Daytona leping sõja Bosnias ja Hertsegoviinas. Nagu ajaloos võib juhtuda, said need, kes sõja alustasid, tuntuks kui rahusobitajad, sest nemad kirjutasid alla rahulepingule. Juhtus nii, et ühelt poolt Milošević ja teiselt Tuđman, kes Bosniat ja Hertsegoviinat lõhestada tahtsid, allkirjastasid selle lepingu. Aga Milošević ei õppinud sellest midagi. 1999. aastal oli Kosovos uue, veelgi suurema genotsiidi oht ja NATO otsustas sekkuda. Jugoslaavia armee saatis Kosovost välja ligi 800 000 albaanlast. Pärast NATO vägede saabumist 12. juunil 1999 olukord pöördus ja Kosovost põgenes 165 000 serblast. 15 aastat pärast seda, kui algasid konfliktid, mis Balkanimaad verega üle valasid, ühines Sloveenia, kes iseseisvust taotledes Jugoslaavia lagunemise kaasa tõi, Euroopa Liiduga.See on eesmärk, mille poole ka tema endise Jugoslaavia naabrid püüdlevad. https://multimedia.europarl.europa.eu/et/history-the-yugoslav-wars_V001-0015_ev
• 
  

Trogir

Üks Dalmaatsia ranniku pärle. 12 000 elanikku.

2700 päikesetundi - esimene Horvaatia rannikul selle tulemusega

50% sissetulekutest - turism

Kreeklased asusid siia 380, asutasid kindluslinna nimega "kitsede saar" (Tragyrion). Siis tulid roomlased (78 p Kr), keskajal kaitses linna Bütsantsi laevastik, kuid 1123 ründasid ja purustasid linna saratseenid ning vähesed ellujäänud jätsid linna maha. (Saratseenid - oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta, hiljem kõigi araablaste kohta, veel hiljem kõigi muslimite kohta).

Trogir "elustus" 70 a hiljem, järgnes ebatavalise kunstilise tõusu periood, kõigepealt Ungari kuningate, siis Veneetsia võimu all. 

1997 - UNESCO

Enamus linna vanast ajaloolisest keskmest on saarel, kahe väravaga müüri embuses. Üks sild ühendab nüüd saart maismaaga, teine Ciovo saarega. Turistilinn - palju jäätisekohvikuid, restorane, pitsabaare. 

1. Maavärav - Kopnena Vrata - 16 saj ümberehitatud väraval on kõrge ukseava koos soontega - sooned olid kunagi tõstesilla tarvis. Karniisil kaare kohal seisab Põha Markuse lõvi, sellest kõrgemal Trogiri Õnnistatud Johannese, linna ühe kaitsepühaku kuju.

2. Koduloomuuseum - barakne, endine üliku palee, sisseseade 18 sajandist.

3. Stafileo palee - 15. sajandist, veneetsia gootikas aknad, nikerdatud kaared, nende ümber õite ja lehtede reljeefid.

4. Püha Laurentiuse katedraal. Ehitamine algas 1193, kolmelööviline, Sissepääse kaks - kõlguks on "krahvi oma", väga lihtne. Peauks suursugune romaani stiilis uks aatriumi all, paremal ilus veneetsia gootikas kellatorn, Ukse nikerdas 1240 dalmaatsia meisterskulptor Radovan ning see on uhkeim Dalmaatsiast leitud romaani skulptuuri näidis. Kaks kivilõvi hoiavad pleval Aadama ja Eeva kujutisi mõlemal pool ust. Piilaritele on nikerdatud stseene kalendrikuudest, teisel poolringil on pühakute kujud. 

5. Cipiko palee - Trogiri kõge silmapaistvama perekonna palee aastast 1457. Renessansiliku portaali kohal karniisil merekarbikujuline kaunustus; teisel korrusel hele balustraad; kaarte vahel 4 ingliskulptuuri, kaks keskmist hoiavad kirjarulli Cipiko perekonna vappidega. 

6. Raekoda - 15. sajandist, 3 lahtiste kaarteg korrust, balustraad, arvukad vapid, nägus portikusega hoov on publikule avatud. 

7. Lodža ja kellatorn - vaatavad Johannes Paulus II väljku poole. 14 saj.

8. Püha Ristija Johannese kirik - 13 saj, Cipiko perekonna pantein. Kirik on koduks kunstigaleriile, keskaegsete käsikirjade, hinnaliste kuldesemete kollektsioonidele. 

9. Merevärav ja kalaturg, Püha Markuse lõvi. Kalaturg oli vanasti tollimaja.

10. Püha Nikolause kirik - kirik ja benedektiini konvent on 11. sajandist, kuid ehitati 14ndal ümber; konvendi tegutseb Zbirka Umjetnina Kairos - kunstikogu, hinnalisim eksponaat Kreeka päritolu reljeef 1. sajandist eKr "Kairos" (Kairos - kreeka k "õige hetk"; Kairos oli Kreeka mütoloogias aja- ja aastaaegade jumal, Cronose poeg)

11. Püha Dominicuse kirik - 1-löövilises kirikus on advokaat Giovanni Sobota haud ja Palma il Giovane hiilgav maal "Kristuse ümberlõikamine". 

12. Kamerlengo loss ja Püha Markuse torn - kunagine Veneetsia kuberneri residents. 1430. Nelinurksel rajatisel on 6nurkne alus. Loss vaatab mere poole. Kolme torni ja bastioni phendavad kõrged mpprid. Oli kunagi ühendatud Püha Markuse torniga - viimase ehitasid veneetslased pärast lossi valmimist; ümartorn, äralõigatud tipuga koonus, katusel laskeavad. Kunagine paraadväljak  lossi ja torni vahel onnüüd linna spordiplats.

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/top-reiseziele-dalmatien-trogir/

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-14-35-festung-kamerlengo/

http://www.kroatien-adrialin.de/kroatien-blog/entdecke-dalmatien-13-35-kathedrale-des-hl-laurentius/

Kaštel

• Kaštel territooriumilt leiab kõikide ajalooetappide jälgi - alates kiviaja inimesest, kelle jälgi Muje koobastes on dateeritud ajaga 45 000 e Kr. Illüüria ajast on jäänud paljud mälestised Kozjaki piirkonda. Kreeka ja rooma aeg tähendas õitsengut, seda aega meenuttavad paljude villade ja asustuste jäljed. 7. sajandil asustasid horvaadid Kozjaki nõlvu, sellest ajast vanad horvaadi kirikud.  
• 
  
• Trogiri ja Spliti ülikud - nii ilmalikud kui vaimulikud - ehitasid Veneetsia nõusolekul ja toetusel rannikule ja kaljudele 7 kindlust, et kaitsta nii saaki kui talupoegi, peamiselt türklaste eest. 15 saj lõpust kuni 16 saj. Need lossid oma tornde, võlvide, laskeavade, ülestõstetavate sildadega nägid maa poolt välja nagu tüelised kindlused, mere poole jäid nad renessansinäoliste maamajadena, laiad aknad ja rõdud... Nende loss-kindluste ümbert otsisid vanade Kozjaki külade elanikud kaitset ja turvatunnet, ehitades samal ajal järjest uusi kindlustatud asumeid.  Algsetest lossidest on 5 alles, samuti kindlustatud villad. 
• Püha Jüri loss (Kaštel Sucurac), Spliti peapiiskopi suveresidents; Abtissi loss (Kaštel Gomilica), ehitati algselt saarele, nüüd maismaaga ühendatud; Vitturi loss (Kaštel Lukšic), nimi ehitanud pere järgi, hiljem villaks ümber ehitatud; Kaštel Stari on esialgse väljanägemise säilitanud, merepoolne külg paistab gooti akendega palee moodi. Uuest lossist (Kastel Novi) on alles vaid torn ja Püha Rochuse kirik. 
• 
  
• Põllumajnduse alustaladeks olid  pikka aega õlikultuuride ja viinamarjade kasvatamine, ja mitte ainult põllumajanduse, vaid ka kogu majanduse ja rikkuse aluseks. Rikkusest andsid tunnistust suured kirikud oma kelladega (mida kaunistasid ajastu kuulsaimad kunstnikud), hõbedsed ja kuldsed sakramendikingitused, mida säilitati kirikute varakambrites, kuid ka rahvariided, mis on tuntud oma kuldsete ja hõbedaste tikandite poolest. 
• 
  
• 16 kindluse ümber tekkis 7 küla: Kaštel Štafilić, Kaštel Novi, Kaštel Stari, Kaštel Lukšić, Kaštel Kambelovac, Kaštel Gomilica ja Kaštel Sućurac, mis kasvasid, arenesid ja lõpuks linnaks nimega Kaštela ühinesid. Kuid igaüks säilitas tänaseni oma südame või tuumala, autentse dalmaatsia arhitektuuriga, solaariumte m ja rõdudegaajad, laod, koridorid ja turuplatsid. 
• 
  
• Rikkalik gastronoomiline traditsioon - vahemere köök, palju kala väga erineval moel valmistatud - keedetud, grillitud, praetud, uba, köögivili, koogid. Lisaks veel liharoad nagu  „pašticada“ (veiseliharoog) või „peka“(liha ja köögivili kaane all - nagu ühepajatoit?)“. Loomulikult kuulub söögi juurde hea kohalik vein - Crljenak, ameerika zinfandeli eelkäija.

• Kaštela, eriti tema õmbritsevate põldude ilu on inspireerinud paljusid luuletajaid, kes üksiti ka ilule kiidulaule laulnud. 

 Andrija Kačić Miočić:

"Lipo ti je, pobre, pogledati 

od Solina do grada Trogira

ter Kaštele ravne razgledati

kojeno su prilika misira."

“Seitse küla reas kui seitse luike ”  muutusid Kaštela linnaks. Suuremal osal Kaštela piirkonna põldudest kasvavad ikka veel viinamarjad, oliivid, kirsid ja viigimarjad. 

 Kaštel Štafilić'is kasvab Oliivipuu (olea europea), mida kohalikud nimetavad Mastrinkaks. Üle 1500 a vana. Oletatakse, et on toodud kas Lõuna-Itaaliast või Kreekast (lehtede ja viljade kuju ning suuruse tõttu). Juurestik on laotunud 100 m2 peale, tüve ümbermõõt 6 m, kõrgus 10 m. Looduskaitse all aastast 1990. Saak tehakse õliks ja kreeka vaatide koopiates müüakse kui autentset Kaštela suveniiri. 

Park hotell Palace ümber Kaštel Stari's on samuti loodus- ja arhitektuurimälestis , rajatud 1900 hotelli omaniku ja Kaštela armastaja poolt, park 35 000 m2.  

Kaštela laht on põhja poolt ümbritsetud mägedest Kozjak, Opor ja Tecanica. Kõige kõrgem ja pikima ahelikuga on Kozjak, 16 km, kõrgeim punkt on 779, Veli vrj.

Taimestik: igigaljas, mirdid, mägede taimed, vahemereline kliima, valge ja must pöök, must lepp, Kozjakil kasvavad mitmed endeemilised taimeliigid, sh mõned orhideed. 

Üle Kozjaki läksid vanal ajal karavaniteed. Täna on seal ca 80 km markeeritud mägimatkaradasid. Korraldatakse ka alpinismikursusi. Ei ole väga rasked, sobivad ka algajatele ja hobi-inimestele.

Kaštel Gomilica: 
Aastal 1078 andis kuningas Zvonimir jupi maad Kaštela piirkonnas benedektiini nunnadele. Nii ehitati siia 12. saj Püha Kuzma ja Damjani kirik, vana nekropoli ja varakristliku kiriku kohale. Kirikus hoitakse Neitsi Maarja, pühakute Kuzma ja Damjani ja ungari kuninga Stefani reliikviaid.

Kiriku ees seisab enam kui 700-aastane tamm, mille all legendi järgi hää maadandnud kuningas Zvonimir kunagi jalgu puhanud.
Tamm medunac (quercus pubescens willd) , mis äratab samuti oma ilu ja suurusega tähelepanu, asub romaani kiriku juures, bei der romanischen Kirche des hl. Kuzma und Damjan in Kaštel Gomilica.

1545 oli nunnadel kindlus valmis. Sissepääsu kaitses tõstesild, kindluses elasid ka mõned pered Kozice külast. Õlejäänud hakkaisd maju mere äärde ehitama.

Fulgencije Bakotić - kohalik puidumees-preester, ke on kuulus oma nikerdatud krutsifikside poolest. Üks on külakirikus kaks Poljudi kloostris, üks Kaštela linnamuuseumis ja hulgaliselt Itaalia kloostrites.